Mida peaksime teadma allergilisest nohust ja astmast



Mida peaksime teadma allergilisest nohust ja astmast
Panthermedia, Scanpix

Allergiline nohu on sageli esinev terviseprobleem, mille korral ninalimaskestas tekib allergiline põletik. Tavaliselt areneb haigus päriliku eelsoodumusega inimestel. Aasta läbi kestvat allergilist nohu põhjustavad kõige sagedamini tolm, loomakarvad ja hallitusseente eosed. Hooajaline allergiline nohu tekib tavaliselt kevadel ja suvel puude ja taimede õitsemise ajal.

Kuidas allergiline nohu ära tunda?

Haigusnähud tekivad kokkupuutel allergeenidega või mitmesuguste mittespetsiifiliste ärritajate toimel.

Allergilise nohu peamisteks haigusnähtudeks on rohke vesine eritis ninast, ninasügelus, aevastamine, kipitustunne ninas, ninakinnisus, lõhna- ja maitsetundlikkuse häired. Nohuga võib kaasneda silmade sügelus, punetus, turse ja pisarate vool. Samuti võib tekkida kurgu, keele ja kõrvade sügelus ning tuim peavalu. Kaebused võivad olla väga kurnavad – võivad lisanduda ka unehäired, kontsentratsiooni- ja õppimisvõime langus, depressioon.

Õietolmuallergia korral võivad allergeenide sarnasusest tingituna tekkida allergiakaebused ka mõne toiduaine söömisel – allergiline nohu võib ägeneda, samuti sügelustunne suus või kurgus, huulte turse, lööve suuümbruses, harvem tekib ka kõhuvalu ja hingamisraskus. Näiteks võib kase õietolmuallergikule kaebusi tekitada nii toorete õunade, pirnide ja porgandite söömine kui ka näiteks toore kartuli koormine.

Seotud lood:

Allergilise nohu diagnoosimisel on oluline teada, kas samal ajal või varem on esinenud teisi allergiahaigusi või kas suguvõsas põeb keegi allergiat. Abiks on ka tähelepanekud, kus, millal ja millega kokkupuutel haigusnähud tekivad. Samuti saab teha nahateste või määrata verest antikehi.

Tavalised ninatilgad ei aita

Allergilise nohu puhul tavalised ninatilgad ei aita, nende pikaajaline kasutamine hoopis kahjustab nina limaskesta. Abi on, kui hoiduda haigust põhjustavate allergeenide ja ärritavate teguritega kokkupuutest. Alati pole allergeeni võimalik täielikult kõrvaldada või ei pruugi põhjuslik allergeen uuringutega selguda.

Allergilist nohu tuleb ravida regulaarselt ja ka pärast esmaste kaebuste taandumist. Enim kasutatavad ravimid on suukaudsed allergiat vähendavad ravimid ja lokaalselt kasutatavad nina ja/või silma antiallergilised ravimid. Mõnel juhul on võimalik teha ka spetsiifilist immuunravi, millega muudetakse organism allergeeni suhtes tolerantseks. Selleks viiakse organismi kas süstide või suukaudsete tilkadena väga väikeste koguste kaupa korduvalt allergeeni. Selline ravi kestab keskmiselt 3–5 aastat.

Kolm korda suurem risk haigestuda astmasse

Kuna allergiline nohu eelneb väga sageli raskemale allergiahaigusele – astmale, võib varajane ja korrapärane allergilise nohu ravi kergendada astma kulgu või isegi vältida astma väljakujunemist. Allergilise nohuga inimestel on terve inimesega võrreldes kolm korda suurem risk haigestuda astmasse!

Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis põhjustab hingamisteede ahenemist ning õhuvoolu takistust. Õhuvoolu kopsudesse ja tagasi takistavad kopsutorude ehk bronhide ahenemine, põletikust tingitud turse ning põletiku tõttu tekkiv suur hulk lima. Hingamisteed muutuvad väga tundlikuks ning allergeenide ja/või erinevate mittespetsiifiliste ärritajate mõjul võib kergesti tekkida astma ägenemine ehk astmahoog kuiva köha, õhupuuduse- või isegi lämbumistundega.

Astma ravi oleneb haiguse iseloomust ja raskusest. Tänapäeval ravitakse astmat sissehingatavate ravimitega. Nii satub ravim otse hingamisteedesse ning soovitud tulemus saavutatakse väga väikeste ravimiannustega. Ravi on tõhus, kui järgida arsti soovitusi ja tarvitada ravimeid regulaarselt.

Kuidas end allegia korral aidata?

Kodutolmulest

  • Voodi kaitseks kasuta tolmulestakindlaid voodikatteid.
  • Pese voodipesu kord nädalas vähemalt 60°C juures.
  • Tuuluta ja korista tube korrapäraselt (soovitatav HEPA filtriga tolmuimeja ning märgkoristus).
  • Hoia õhuniiskust eluruumides alla 50%.
  • Hoia toatemperatuuri 20–22 °C juures.
  • Väldi eluruumides tolmu koguvaid esemeid ja mööblit, eelista magamistoas pestavaid põrandakatteid.

Õietolmud

  • Niida muru nii sageli, et kõrrelised ja umbrohi ei jõuaks õitsema hakata.
  • Allergikud peaksid rohuniitmist vältima.
  • Õietolmuperioodil väldi pesu kuivatamist õues ning õueriiete ja jalanõude hoidmist eluruumides.
  • Õuest tulles loputa juuksed õietolmust puhtaks (eriti enne uinumist).
  • Õuest tulles puhasta lemmikloomad niiske lapiga.
  • Ära too tuppa urbi ega lõikelilli.
  • Paigalda akende ette kaitsevõrk/õietolmufilter.
  • Puhasta toaõhku erifiltrite ja/või puhastussüsteemidega.
  • Tolmuimejaga koristamisel kasuta HEPA-filtrit.
  • Hoia autosõidul aknad suletuna.
  • Kanna silmade kaitseks õues prille või päikeseprille.
  • Väldi ristallergiat põhjustavaid toiduaineid.

Lemmik- ja koduloomad

  • Ära luba lemmikloomi magamistuppa, hoia koduloomi õues.
  • Võimalusel leia oma koduloomale uus kodu.
  • Ära too koju uusi koduloomi.
  • Korista regulaarselt (vaibad, madratsid, pehmemööbel).
  • Pärast loomaga kokku puutumistpese käed ja vaheta riided.

Hallitusseened

  • Taga eluruumides piisav ventilatsioon ja kütmine.
  • Hoia toas õhu suhteline niiskus alla 50%.
  • Vannitubadest ja teistest saastunud kohtadest hallitusseente hävitamiseks kasuta 5% ammoniaagilahust.
  • Eelista vaipadele kõvakattega põrandamaterjale ning tapeedile seinavärvi.
  • Paranda kõik veelekked torustikes.
  • Hoidu muruniitmisest hilissuvel, sest hallitusseente eoseid leidub ka kõdunevas taimkattes.

Allikas: Südameapteek

Loe veel

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

ELUTARGA TOP

Viimased uudised