Miks päeval uni peale tuleb?

Päevast und on alati peetud vajalikuks väikelapsele ning kasulikuks puhkajale ja vanemale inimesele. Lühike päevauni aitab tõesti taastada jõudu ja annab päeva teiseks pooleks energiat. Mida teha aga siis, kui unisus segab töötamist?

Spetsialistid toovad esile peamisi põhjusi, mis tekitavad soovi magada päeval:

• öise une häired
• ravimite mõju
• depressioon
• neuroloogilised haigused
• siseorganite haigused
• hingamishäired unes
• mürgistused (ka alkoholist ja narkootikumidest)
• kronobioloogilised häired (krooniline väljamagamatus, mitmetunnine lennureis jt).

On ravimeid, mille tarvitamise kaasnähuma esineb unisust. Organism kas harjub selle ravimiga ja unisus kaob iseenesest või tuleb ravimit vahetada. Kõige sagedamini kutsuvad unisust esile allergiavastased ravimid.

Kui peab üheaegselt võitlema allergiaga ja viljakalt töötama (juhtima autot, läbirääkimisi pidama, inimesi vastu võtma), peaks valima minimaalset unisust tekitava allergiaravimi.

Sageli haarab päevane unisus inimesi, kes on tagasi pöördunud puhkuselt eksootilisele maale. Nende organismil on ülekoormus ajavööndite teravast muutumisest, sest organismi biorütme pole kerge kiirelt ümber häälestada. Eriti tuntav on see siis, kui läbitakse enam kui kolm ajavööndit.

Päevase unisuse all võivad kannatada nn öökullid ja lõokesed, kes on sunnitud töötama neile ebasobivas rütmis. Kui näiteks “lõoke” töötab öises vahetuses ja “öökull” peab alustama oma tööpäeva juba kell 7 hommikul, võib neile ainult kaasa tunda.

“Lõokese” probleem on kergem, sest magama võib heita varem. “Öökulli” ähvardab aga krooniline väljamagamatus. Ta võib küll vara voodisse heita, kuid vähkreb ja ei suuda ikkagi uinuda.

Enda biorütmide ignoreerimine ei vii millelegi heale: naistel võib menstruatsioonitsükkel rivist välja minna ja mehi võib ähvardada potentsi langus. Naine ei peaks siis mehele etteheiteid tegema, vaid jälgima, kuidas päevarežiim vastab mehe bioloogilisele kellale.

Enamik meist ootab puhkepäevi, et end korralikult välja magada. Teadlased on aga tulnud järeldusele, et n-ö ettemagamine viib ikkagi rööpast välja meie bioloogilise kella ja põhjustab päevast unisust. Korralikult tuleb välja magada siiski igal ööl.

Meedikud ei tervita ka katset magada öösel puudu jäänud tunnid tasa päevase unega. “Vaikne tund” päeval põhjustab sageli korrapäratut öist und.

Kui kõik ülaltoodud põhjused on kõrvaldatud, aga teid piinab ikkagi päevane unisus, on see ilmselt mõne tõsise haiguse sümptom. See võib olla depressioon, närvihaigus, kilpnäärmetõbi, suhkruhaigus, ateroskleroos, entsefaliit, meningiit, kasvaja, peatrauma tagajärg, viirushaigused.

Uni on ju organismi omapärane kaitserefleks, mis aitab haigusega võidelda. Kui pidev väsimus ja vajadus päevase une järele esinevad pika aja vältel (nelja nädala jooksul sagedamini kui kaks korda nädalas), tuleb pöörduda arsti poole.

Unimütsi test

Meedikud on välja töötanud päevase unisuse uurimise testi-ankeedi. Iga ankeedi punkt annab teatud arvu punkte: 0 – ei, 1 – nõrk, 2 – keskmine, 3 – tugev.

Sa tunned unisust
1) lugemise ajal
2) telerivaatamise ajal
3) tingimustes, mis nõuavad aktiivsust (koosolek, teater jt)
4) sõidukis reisijana vähem kui tunnise sõidu ajal
5) päeva teises pooles puhkuse ajal
6) sõidukis kellegagi vestlemise ajal
7) pärast söömist (ilma alkoholita)
8) liiklusummikusse sattudes

Tulemused

Alla 5 p – su organismis pole midagi halvasti ja pole põhjust muretseda; üle 5 p – pöördu arsti poole!

Allikas: Targu Talita