Miks kuiva silma sündroom üldse tekib?
Kuiva silma tekkepõhjusi on laias laastus kaks: silma pisaratootmise mehhanismi nii-öelda rikkest tingituna tekib pisaraid liiga vähe või siis on pisarad kehva kvaliteediga ja seetõttu aurustuvad need silma pinnalt liiga kiiresti.

Kas inimene ise saab aru, et ta silm on kuiv?
Mõni inimene tõepoolest tunnebki kohe, et silmad on kuivad, ning tuleb selle murega arsti juurde. Samas kurdavad paljud, et silmad hoopis vesitsevad ja punetavad – nagu liiv või midagi torkivat oleks silmas. Mõnel kipub isegi nägemine natuke häguseks minema. Niivõrd erinevate kaebuste põhjus võib siiski olla ikka üks ja sama: kuiv silm.

Kuidas kindlaks teha, et tegu on just nimetatud tervisehädaga?
Tavaliselt suudab silmaarst silmade kuivuse diagnoosida ka ainult läbivaatuse teel. Mõnikord aga kasutatakse selleks teste, mis mõõdavad toodetud pisarate hulka.

Kuiva silma sündroomi sümptomid on väga erinevad. Miks?
Silma pisarakiht koosneb kolmest osast. Silmale kõige lähemal on limakiht, mis silmale „määret“ annab. Keskmine kiht on peaaegu nagu vesi ja kõige välimine on õlikiht, mis takistab aurumist silma pinnalt. Kui silma miski ärritab, siis toodab silm just seda keskmist pisarakihi osa ehk praktiliselt vett, mis, muide, on soolane, nagu isegi olete tundnud, kui pisaraid põselt limpsima olete juhtunud. Aga see vesi uhub muudkui silma kaitsekihti ära ja siis on silm kuiv sellepärast, et pisarad voolavad. Tekib ärritus, mis juhitakse ajju. Aju mõtleb: ahaa, silm on kuiv, vaja ruttu pisaraid juurde – ja nii see toimib. Ärrituse alla käib ka näiteks tavaline nutmine mingi kurva asja pärast. Kui oled palju vesistanud, siis tundub taas, et silmad on kuivad.
Lisaks niisutamisele kaitsevad pisarad silma kõikvõimalike infektsioonide eest. Kui pisarakihi koostis on paigast ära, on silm ka põletikele vastuvõtlikum, mistõttu on silmapõletik samuti üks kuiva silma sümptom.

Miks ja kellel silm kuivaks läheb?
Suurt osa mängib keskkond: saastatus (ka sigaretisuits), kontoris, kaubakeskustes ja autos/lennukis töötavad konditsioneerid, mis silma kuivatavad. Küttehooajal pannakse huugama radiaatorid ja puhurid – needki kuivatavad silma. Siinkohal on paremas seisus prillikandjad: prillid kaitsevad silma pisarate aurumise eest. Kes silmanägemise pärast prille küll ei vaja, aga on silmade kuivusega hädas, võiks ohuolukorras kas või 0-klaasidega prille või hästi kerge tooniga päikeseprille kanda. Silma teeb kuivemaks ka arvutiekraani põrnitsemine. Kui me vaatame pingsalt arvutiekraani, jääb silmapilgutamine harvemaks. Samuti annab arvutiga töötamine silmale suurema koormuse, kui see on näiteks lugemisel. Kuivas silmas võivad süüdi olla ka ealised muutused. Kui me saame vanemaks, hakkavad kõik limaskestad kuivama. Unustada ei või ka ravimite mõju. Rohtusid, mille kõrvalmõjuks võib olla kuiv silm, on palju: vererõhuravimid, antidepressandid, allergiarohud, rasestumisvastased tabletid ja muud. Kui siia veel lisada nina lahtistavad ravimid, valuvaigistid, rahustid, beetablokaatorid, kortikosteroidid ja isegi säilitusained mõnd liiki silmatilkades (mis on näiteks silmapõletiku raviks mõeldud), on silma kuivust tekitada võivate rohtude nimekiri üsna pikk.

Kas kontaktläätsed võivad ka kuiva silma tekitada?
Kindlasti. Kontaktläätsed rikuvad pisarakihti juba puhtmehaaniliselt. Kuiv silm ohustabki neid, kes läätsi ülemäära armastavad ja nende kandmises pausi ei tee.
Kui läätsed on päev otsa silmas olnud, tuleks need õhtul ära võtta vähemalt paar tundi enne magamaminekut. Ja hommikul ei tohiks esimene asi olla läätsede silmapanek. Tuleks teha oma hommikused tegemised ära ja umbes tunni aja pärast alles läätsed paika panna, nii jõuab silma kaitsekiht taastuda.

Kuiva silma sündroom kaasneb vahel hoopis teiste haigustega. Millistega?
On olemas Sjögreni sündroom, mille all kannatajail on kuivad nii silmad kui suu. Tegu võib olla nii omaette haigusega, kuid sündroom võib käia kaasas ka paljude krooniliste reumaatiliste haigustega, näiteks artriidiga.
Ka endokrinoloogiliste haigustega – diabeet, kilpnäärmehaigused – võib kaasneda silma kuivus.
Kuivas silmas võivad süüdi olla aga ka kõige igapäevasemad tõved. Näiteks kui inimesel on mõni viirushaigus ja seetõttu kõrge palavik või on tal kõht lahti ja ta oksendab, siis tekib organismis üldine veekaotus, mis mõjub ka silmale. Selline silma kuivus on üldiselt aga ajutine.
Tänapäevane probleem on silmalõikused: kui need on seotud silma sarvkestaga (näiteks kaeoperatsioon, nägemist korrigeeriv lõikus), kipuvad silmad pärast lõikust samuti kuivad olema.
Kuiva silma tekkele aitavad kaasa ka lauäärepõletikud, mis on omakorda põhjustatud muudest mõjudest (keskkond, ravimid, haigused).

Mida kuiva silmaga peale hakata ehk kuidas ravida?
Kuna kuiva silma teke on enamasti seotud püsivate muutustega pisaranäärmetes, ei osata tänapäeval veel seda haigust täielikult välja ravida, aga päris võimetu meditsiin siinkohal ka ei ole.
Lisaks ümbritseva keskkonna tingimuste parandamisele, mida inimene saab ise teha, tulevad appi ka silmatilgad ehk kunstpisarad. Neid on müügil mitmesuguseid ja neid võib julgesti kasutada. Ainuke oht: kui neis on säilitusaineid ja neid tihti kasutada, võib tekkida allergia. Tihti aitab, kui senised tilgad mõne muu variandi vastu välja vahetada. Allergiast annab üldjuhul märku silma sügelemine.
On olemas ka ilma säilitusaineteta kunstpisarad, mis aga loomulikult säilivad ka lühemat aega. Õnneks müüakse neid eraldi, väikeste ühekordsete annustena pakituina. Veel on olemas selliseid kunstpisaraid, mida võib otse kontaktläätse peale panna.
Kunstpisaraid ei tohi aga segi ajada veresooni ahendavate silmatilkadega, mida võidakse apteegist lihtsalt teadmatusest kuiva silma kaebuse korral anda. Need tilgad teevad küll silma klaariks, aga samal ajal hoopis süvendavad kuiva silma sündroomi. Nii et ravimi infoleht tuleb alati hoolega läbi lugeda.
Üht-teist saab parandada ka toiduvalikuga: süüa rohkem kala, juua rohkem vett. On ka toidulisandeid, mis pisarate koostist peaksid parandama.
Kuiva silma ravi radikaalsemad meetodid on operatsioonid. Igal juhul oleks tark tegu silmaarsti juures ära käia, kui kahtlustate endal kuiva silma.

Mis juhtub, kui kuiva silma ei ravita?
Kui kuiva silma sümptomeid ei leevendata ja pisaravedelikku on endiselt liiga vähe, võib kuiv silm põhjustada juba tõsisemaid haigusi. Näiteks keratokonjunktiviit on just kuivusest tingitud sarvkestapõletik, millest omakorda võivad tekkida sarvkesta haavandid. Pterüügium ehk tiibkile on aga limaskesta vohang, kus sarvkesta peale kasvab kile, kaitsmaks seda kuivuse eest.
Lisaks eelnimetatud tõbedele on kuiva silma all kannatav inimene pidevalt stressis: tal on ju kogu aeg ebamugav tunne. Stress aga omakorda on loendamatute haiguste üks riskitegur.

Nõuanded

Kuidas ennast kuiva silma eest hoida ja kaebusi leevendada?
*Pilguta silmi regulaarselt ja võimalikult sageli.
*Aseta arvutiekraan 10–20° allapoole silmade otsevaatejoonest – siis on silm rohkem laugudega kaetud ning sarvkesta pinnalt ei aurustu pisaravedelik liiga kiiresti.
*Kasuta peegeldusvastase katte ja vajadusel ka spetsiaalvärviga prilliklaase, ka siis, kui oled kontaktläätsekandja või kui sa muidu üldse prille ei vaja.
*Ära hoia kontaktläätsi kogu aeg silmas, anna silmale aega pisarakiht taastada.
*Vali parema resolutsiooniga arvutiekraan – mida parem on pildi resolutsioon, seda vähem peab silmi pingutama.
*Kasuta arvutitööks mõõdukat valgustust ning väldi aknast tuleva valguse tagasipeegeldumist arvutiekraanilt.
*Väldi tugevat kontrastsust arvutiekraani ja tööruumi vahel.
*Kui tunned kipitust või kuivustunnet silmades, kasuta kunstpisaraid. Meie apteekides on müügil näiteks üsna pika säilivusajaga Systane Ultra ja Optive (säilivad avatult 6 kuud) ning Oxyal (säilib avatult 2 kuud). Saadaval on ka tsüklosporiini sisaldavad Restasise silmatilgad, mis peaks parandama pisarate koostist ja ka tootlikkust. Tegu on aga hirmkalli ravimiga, ühe kuu ravikuur läheb maksma mitu tuhat krooni, apteek tellib ravimit ainult patsiendi nii-öelda garantiikirja alusel. Ei sobi Visine-tüüpi silmatilgad Visine Classic, mis pideval tarvitamisel tekitavad sõltuvust ja halvemal juhul pöördumatuid limaskesta kahjustusi!
*Kontrolli, et tööruumi ja koduse õhu niiskus oleks normi piires, abiks on näiteks toalilled, mis annavad niiskust juurde. Kui võimalik, loobu konditsioneerist, kõikvõimalikest puhuritest ja muust sellisest. Võimaluse korral pane tööle ka õhuniisuti.

Allikad: Silmalaseri silmaarst dr Madissoon, Norman-Optika, KSA Silmakeskus

x x x

Kuiva silma sündroomi riskitegurid:
*vanus üle 40 aasta;
*menopaus;
*pingeline vaatamine;
*kontaktläätsede kasutamine;
*haigused;
*ravimid.

Kuiva silma peamised sümptomid:
*punetus ja ärritus;
*kipitamine, karedus- või põletustunne silmas;
*silmade sügelemine;
*liigne pisaravool;
*kergesti väsivad silmad;
*tuul ja suits ärritavad silmi;
*raskused kontaktläätsede kandmisel.

Elukiri