Miks tekib magusaisu, kuigi kõht on täis?
Kuigi sõite lõunaajal korralikult ning kõht pole üldse tühi, tahaks midagi magusat. ERR Novaator selgitas Web of Science andmebaasi põhjal, miks meil tekivad need “tahaks midagi magusat” isud.
Esimene põhjus on mikrobioom ehk meie kõhubakterid
Ühest 2014. aasta uuringust selgus, et šokolaadiisuga inimesed erinevad oma mikrobioomi poolest nendest, kellel pole tõmmet šokolaadi vastu.
See võib tuleneda asjaolust, et meie seedetraktis elab erinevatel hinnangutel 10 - 36 000 liiki baktereid. Nende ülesanne on lagundada edasi seeditud toitu, et saada sealt kätte energiat ja toitaineid. Lisaks aitavad nad meil võidelda bakteritega, kes meie seedetraktis võivad kahju teha, ning reguleerivad ka rasvade talletamist.
Võib aga olla ka nii, et bakterid meie soolestikus hakkavad domineerima ja nõudma neid toiduaineid, mis neile meeldivad. Bakterite koosseis mõjutab seda, kas me tahaksime rohkem suhkrut või rasva, sest osadele meeldivad rohkem suhkrud, teistele jälle rasvad. Bakterid väidetavalt saavad mõjutada meie maitseretseptoreid, et osa toite maitseks meile paremini.
Mõju on vastastikune. Bakterid mõjutavad meie maitseretseptoreid, meie aga mõjutame nende populatsiooni oma toiduvalikuga. Kui me jätame mingi toidugrupi oma menüüst välja, võivad domineerima hakata teatud bakterid.
Teine põhjus on rahuldustunne
Kuna suhkrust saab kõige kiiremini kätte energiat, siis pikaaegne kalorivaegus või ka väga kõikuv toitumine tekitavad magusaisu ja üldse isu. Meie keha annab niimoodi teada, et vajab kiiresti energiat.
Kuna suhkrutest vabaneb energia kiiresti, siis meie meeli tõmbab ka rohkem kõrgema suhkru- ja/või rasvasisaldusega toitude poole.
Suhkrul on võime tõsta meie meeleolu, kuna see mõjutab meie ajukeemiat. Nimelt aitab suhkur vabastada ajus serotoniini ja endorfiini, mis mõlemad on rahulolu ehk mõnutunde hormoonid.
Seetõttu aga kipuvad mõned inimesed sööma just magusat mõnutunde saamiseks.
