Miks tekivad lamatised ja kuidas neid ennetada?



Miks tekivad lamatised ja kuidas neid ennetada?
Foto: ITAK OÜ

Lamatised ehk naha ja aluskudede sügavad kahjustused tekivad peamiselt hõõrdumisest ning suuremast lokaalsest survest, mis langeb kehaasendist sõltuvalt kindlale kehapiirkonnale. Lamatised põhjustavad patsiendile palju valu ja kannatusi ning takistavad tihti ka põhihaigusest paranemist. Lamatise haavandid arenevad järk-järgult ja esmased sümptomid võivad tekkida kõigest kahe kuni nelja tunni jooksul.

Kellel tekivad lamatised?

Igaüks, kes püsib pikka aega liikumatuna ühes asendis ja ei ole suuteline kõrvalise abita oma kehaasendit muutma, on suuremas ohus lamatiste tekkeks. Kõige suurem risk lamatiste tekkimiseks on ratastooli kasutajatel ja pikka aega voodis lamavatel haigetel.

Kui patsiendil on lülisamba trauma või vigastus, mõni neuroloogiline haigus või isegi raskekujuline diabeet, siis on naha tundlikkus häiritud ja inimene ei tunne ise valu ega ebamugavustunnet ning lamatiste risk suureneb. Korrigeerimata kehaasend ja ebapiisav hügieen on välised riskitegurid, mis mõjutavad lamatiste tekkimist.

Miks lamatised tekivad?

Pidev surve ühele kehapiirkonnale. Kehapiirkondades, mis on pikka aega olnud kehaosa raskuse all, häirub vere- ja ainevahetus. Piisava verevarustuseta tekib kudede kahjustus ja tekib lamatis.

Hõõrdumine. Mõnel patsiendil, kellel on õrn nahk, väike kehakaal ja halb verevarustus, võib voodis või ratastoolis nihutamine, keeramine ja liigutamine nahka tõsiselt kahjustada ning tekkida lamatised. Liigset hõõrdumist põhjustab ratastoolis istumine, kui asendi hoidmiseks puudub jõud ja tasakaal ning voodis poollamavas asendis olemine ja vajumine voodis alla jalutsi suunas.

Teised riskitegurid:

  • vanus – vanemas eas muutub nahk õrnemaks ja kaitsetumaks;
  • vähenenud valutundlikkus – põhjustatud lülisamba vigastusest või muudest haigusest;
  • alatoitumus – valgu, C-vitamiini ja tsingi puudus kehas;
  • vaimse seisundi halvenemine – võib olla tingitud haigusest, vigastusest või ravimitest ja seetõttu on lamatisi ennetavate meetmete kasutamine raskendatud;
  • uriinipidamatus ja higistamine – muudavad naha niiskemaks, mis suurendab naha hõõrdumist;
  • veresoonkonna haigused, diabeet ja suitsetamine.

Kuhu lamatised põhiliselt tekivad?

Lamatised tekivad tüüpiliselt nendesse kehapiirkondadesse, kus luid katab kõigest õhuke nahakiht.

Foto: ITAK OÜ

Voodis lamades:

  • pahkluud
  • kannad
  • õlad
  • tuhara- ehk sakraalpiirkond
  • peaalune kuklapiirkond

Ratastoolis:

  • tuharad ja ristluupiirkond
  • selg
  • abaluud
  • puusapiirkond
  • küünarliigesed ja kannad

Füsioterapeudi nõuanded lamatiste ennetamiseks

Lamatiste ennetamisel on kõige olulisem just patsiendi asendi sage ja regulaarne muutmine. Õigesti valitud meetmete ja abivahenditega saab patsient ise, tema lähedased ja meditsiinitöötajad märkimisväärselt vähendada lamatiste tekkimist ja süvenemist.

  1. Nihuta ja kergita end sagedasti. Ratastooli kasutades püüa end nihutada iga 15 minuti järel. Lamaja haige puhul tuleks asendit muuta iga kahe tunni tagant. Kui voodihaige vajub voodi jalutsisse, võib see tihti olla tingitud sellest, et voodi peatsiosa on tõstetud liiga kõrgele (peatsiosa on soovitatav tõsta kuni 30°).
  2. Jälgi naha seisundit tähelepanelikult iga päev. Patsiendi nahk tuleb hoida terve ja kuiv.
  3. Tõsta end, kui see on võimalik. Kui ratastoolikasutajal on ülakehas ja kätes piisavalt jõudu, tuleks teha ratastoolis istudes „kätele tõusu“ harjutust. Toeta käed käetugedele, kergita keha istmelt üles, kandes osa keharaskusest kätele. Harjutusi saab edukalt teha nii voodis kui ka ratastoolis.
  4. Kasuta spetsiaalseid abivahendeid, et muuta patsiendi asendit ja vähendada nihkumist (libilina, libilaud, asendipadjad jms).
  5. Vaadake üle oma ratastooli kohandamisvõimalused. Mõnedel ratastoolidel on võimalik muuta istme ja seljatoe kallet, mille regulaarne muutmine aitab lamatiseriski vähendada.
  6. Kasuta spetsiaalset lamatisi ennetavat ratastoolipatja. Ratastoolipadi leevendab survet ja aitab keharaskusel ühtlasemalt jaotuda kogu padja ulatuses ning tagab parema kehaasendi.
  7. Jälgige, et voodipesu oleks kuiv ja kortsudeta.
  8. Oluline roll on ka toitumisel ja rohkel joogiveel.

Lamatiste ennetamine ja ravi

Lamatiste ennetamine on kergem kui ravimine, kuigi ka ennetamine on paras väljakutse. Isegi suurepäraste ravimite ja hooldustööga on raske lamatisi ennetada, eriti kõrge riskiastmega lamajatel haigetel. Kui teil on kahtlus, et hooldatava nahale on tekkinud lamatis, tuleb sellest koheselt rääkida oma arstile. Lamatised diagnoosib visuaalse vaatluse põhjal arst. Arst koostab anamneesi ja teeb kindlaks lamatiste raskusastme. Kui patsient ei ole haiglaravil, annab arst juhised koduseks hoolduseks ja raviks. Füsioterapeut oskab anda soovitusi kehaasendi muutmise ja lamatisi ennetavate abivahendite kohta.

Vajad nõu lamatiste ennetamise kohta?

Kui sul on küsimusi voodihaige asendi muutmise või spetsiaalsete lamatisi ennetavate toodete kohta, siis võta ühendust meie füsioterapeudiga.

Tellimine ja lisainfo:
Margit Mäll
margit@itak.ee
737 0093

ELUTARGA TOP

Viimased uudised