Millal saab unetusest haigus ja milline on ravi

 (7)

Millal saab unetusest haigus ja milline on ravi
Unsplash.com

Piisav uni on tähtis mälu, tähelepanu ja erksa oleku jaoks, aga unetus ehk insomnia on üks levinuimaid probleeme. Unearst Tuuliki Hion annab nõu, kuidas paremini magada ja osutab, et head und ei ole vaja püüda veel paremaks teha.

Une erinevad korduvad faasid on kõik olulised päevase hea enesetunde tekkimiseks. Und võib kahjustada näiteks liiga pikk voodis olemine, mispeale uni muutub katkendlikuks. Une-eelsetel tundidel joodud alkohol võib küll osadel inimestel aidata kergemini uinuda, kuid rikub oluliselt une kvaliteeti ja põhjustab une katkemisi. Und peletab ka valgus, liiga soe või külm magamisruum. Ka stress ja haigused on paratamatud tegurid, millega tuleb arvestada: uni halveneb sageli pingerohke päeva järel ja see on üsna loomulik, sest stressi reguleeriv süsteem töötab sellisel ajal tugevasti.

Tegelikult pole põhjust muretseda iga üksiku kehvema unega öö pärast. Selle asemel võiks minna hiljem voodisse ja sageli on järgmiseks päevaks pinge vähenenud. Samuti ei tasu püüda ette või tagantjärele magada, voodisse ei tasu minna n-ö igaks juhuks und ootama. Olukorras, kus uni kipub halvenema, võiks täiskasvanud inimese voodisolek piirneda pigem 8 tunniga. Liiga pikk voodis olemine kahjustab und, mispeale see muutub katkendlikuks.

Pole põhjust muretseda iga üksiku kehvema unega öö pärast.
Seotud lood:

Millal saab unetusest probleem?

Loe veel

Probleem tekib, kui uni jääb liiga väheseks juba pikema aja vältel ja sel juhul võib hakata kogunema väsimus. Unetusele on iseloomulik, et see võib pika aja möödumisel muutuda püsivaks: unetus püsib ka siis, kui pingeline aeg möödas või haigus paranenud. Selline püsimajäänud krooniline unetus on ühiskonnale kallis haigus, sest kannatajad kasutavad 2 korda enam tervishoiurahasid ja võtavad 2 korda sagemini haiguspäevi kui teised inimesed. See näitab ka, kui raske on unetus kannatajale. Krooniline unetus ise ei parane.

Millal on vaja sekkuda?

Osadel juhtudel on abi apteegis saada olevatest taimsetest rahustavatest vahenditest või teedest, tõenäoliselt just juhtudel, mil unetus on põhjustatud kergest pingest. Enamus neist vahenditest mõjub rahustavalt, mitte otse und toovalt.
Unehäire väljakujunemise korral on siiski vaja õppida lisaoskuseid ja tasub pöörduda unekeskusse, kus kasutatakse kognitiivkäitumusliku teraapia võtteid: pikaajalisel unetusel on oma kindlakskujunenud mehhanism, ravina toimib hästi eelnimetatud psühhoteraapia. Kui neid võtteid ei kasutata, võib unetus kesta aastaid ja lihtsalt pikaajaline rahustavate vahendite kasutamine võib olla kasutu. Sageli polegi väsimus eriti väljendunud ja neil juhtudel soovitame just kognitiivkäitumusliku teraapia oskuste õppimist, mis on pisut erinev lihtsalt samal ajal voodisse mineku ja tõusmise nõuannetest.
Loomulikult tuleb unetuse, nagu iga haigusnähu tekkel, igapäevaselt jälgida toitumist ja vedeliku tarbimist, vältida tuleb raua (mille varusid näitab ferritiini ja seerumi raua analüüs) ja magneesiumi puudust, sageli esineb ka D-vitamiini puudust.

Millist tähtsust omab melatoniin?

Melatoniin on aine, mida aju toodab pimeduse saabumisest kuni kella nelja-viieni hommikul, ta annab ka kehale valguse vähenemisel edasi info, et on pime aeg. Vananedes melatoniini tootmine väheneb.
Õhtul sisse võetuna toob melatoniin une varasemaks, osadel inimestel see ka kiirendab uinumist. Unerütmi kiire muutumise puhul, näiteks ajavööndi vahetamisel ja vahetustega töö puhul, on see sobiv vahend. Lihtne reegel on tarbida melatoniini pool tundi enne magama minekut kolmel päeval enne reisi ja reisi esimesel kolmel päeval, kusjuures ühe korra annus on 1–5 mg. Psühholoogilise abiga tegelev unekeskus saab anda ka juhiseid voodisolekuaegade keerukamate muutuste jaoks, mis võivad olla vajalikud vahetustega tööst tekkinud unetuse korral või ajavööndi vahetusel.

Kui sageli tuleb otsustada ravimite kasuks?

Ravimite kasutamise unetuse puhul otsustab arst. Kui unetus põhjustab tugevat väsimust, siis on see ravimite kasutamise näidustus. Väsimuse põhjustatud tähelepanuhäired võivad olla ohtlikud liikluses ja tööl või segada oluliselt hakkamasaamist eluga. Vastavad ravimid on uinutite klassist, neid saab kasutada mõnedel üksikutel öödel või ravikuurina. Ravimite tarvitamine peaks lõppema siis, kui on piisavalt välja puhatud. Ravikuuri peaks lõpetama järkjärguliselt raviannuseid alandades.
Psühholoogilise abiga tegelevates unekeskustes juhendatakse ka seda, kuidas annuseid alandada. Ravimiannuse alandamise skeemi peaks esmalt küsima ravi määranud arstilt.

Milline on unetuse ning psüühiliste haiguste seos?

Nii mõnigi kord käib unetus tõesti kaasas ka psüühilise haigestumisega – tugev ja liigne ärevus, pikaaegne meeleolu alanemine, mõtteviisi omapära, mis sunnib inimest sügavasti ilmaelu juhtumisi südamesse võtma või püüe kõike täiuslikult teha. Selliste häirete kindlaksmääramist peaks alustama perearst, kes saab teha meeleolutesti ja sageli määrata esmase ravi, samuti võib ta vajadusel inimese psühhiaatri vastuvõtule suunata.
Meeleolu- ja ärevushäirete ravikuur viiakse läbi antidepressantide gruppi kuuluva ravimiga ning kestab vähemalt kuus kuud kuni aasta. Ka siin õpetab arst annust kuuri lõpus järkjärgult alandama.
Kui meeleoluhäirega kaasneb unetus, on ravisoovituseks ravida lisaks unetust, mis aitab kiiremini paraneda ka meeleoluhäirel. Osadel juhtudel on vaja psühhoteraapiat, mida viib läbi kas psühiaater või psühholoog. Viimane küll ravimeid ei määra.
Kui inimene pöördus esmalt kliinilise psühholoogi juurde, siis tema oskab juba ka edasi soovitada, kas oleks vaja pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. Kuna pikaaegne unetus püsib nagu iseseisev häire, siis juhul, kui on näha, et unetus jääb püsima peale meeleoluhäire paranemist, tuleb pöörduda unetuse kognitiivkäitumuslikku ravi pakkuvasse unekeskusse.

Kuidas toimub unetuse ravi?

Unetuse ravi toimub vastuvõttudel, alati pole uneuuringut vajagi. Osadel inimestel on probleemiks püsiv väga hiline või väga varane uni, sellega võib vahel veel kaasas käia unetus ja une katkendlikkus. Unekeskuses suudetakse sel puhul aidata.
Pikka aega püsiva unetuse põhjuseks võib olla ka rahutute jalgade sündroom või uneaegne hingamishäire. Sageli esineb mitu häiret korraga. Kõigi nende puhul on ravi olemas: unehäire kindlaks tegemiseks tehakse vajadusel uneuuring. Abiotsijal tuleks pöörduda unehäirete õe, unenõustaja või unearsti vastuvõtule.

Mis on unemeditsiin?

Unemeditsiin tegeleb une-ärkveloleku häirete ja unehäirete ennetamise, diagnostika ning raviga.
Enamlevinud unehäireteks on uneaegsed hingamishäired (hingamisseiskus ehk uneapnoe), insomnia, hüpersomnia, samuti une tsirkadiaanrütmi häired, parasomniad ja rahutute jalgade sündroom.
Unehäireid diagnoositakse ambulatoorsetel vastuvõttudel ja vajadusel ambulatoorsete ning statsionaarsete uuringute käigus.

Unetust ehk insomniat iseloomustab:

korduvad raskused uinumisega, ei suudeta soovitud ajal uinuda vähemalt poole tunni jooksul.
korduvad raskused une kestusega, uni jääb liiga lühikeseks.
korduvad raskused une püsivusega: öised ärkamised, liiga varajane hommikune ärkamine.
korduvad une kvaliteedi häired, uni ei ole kosutav.
kuigi on olemas piisav võimalus ja aeg magada, ei saa magada.
unetuse tõttu esineb päeval häiritust ja väsimust.
Allikas: Tartu Ülikooli Kliinikum, Psühhiaatriakliinik

Lugu ilmus esmakordselt BENU ajakirjas Ilu ja Tervis, mis on tasuta saadaval apteekides.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

ELUTARGA TOP

Viimased uudised