Narkootikumide ja alkoholi tarbimine ning suitsetamine avaldavad vererõhule väga suurt mõju.

Isegi vererõhu mõõtmise protsess arsti juures tõstab paljudel inimestel vererõhku, seega kodus vererõhu mõõtmise tulemused võivad erineda paljuski arsti juures mõõdetud tulemustest.

Vererõhk kipub madalatel temperatuuridel tõusma, seega mõõtke vererõhku toatemperatuuril ~20° C. Kui vererõhu mõõtmise aparaat on jäänud külma kätte, hoidke seda vähemalt 1 tund toasoojas enne kasutamist, vastasel juhul võivad olla mõõtmise tulemused valed.

Päeva jooksul võib tervel inimesel mõõtmiste vahe olla 30-50 mmHg süstoolsel rõhul ja 10 mmHg diastoolsel rõhul. Vererõhu sõltuvus erinevatele faktoritele varieerub inimestel erinevalt. Seega on soovitatav pidada märkmikku vererõhu mõõtmise tulemustega. Ainult arst oskab analüüsida teie vererõhu mõõtmistulemuste varieerumise tendentse.

Südameveresoonkonna ja mõnede teiste haiguste puhul, mille puhul on vaja vererõhku tihedalt jälgida, mõõtke vererõhku arsti poolt kindlaks määratud aegadel. Rohtude võtmist peaks välja kirjutama vaid raviarst.

Vererõhu mõõtmistulemuste täpsus sõltub manseti sobivusest õlavarrega. Mansett ei tohiks olla liiga suur ega liiga väike. Nõrga pulsisageduse ja südame rütmihäiretega patsientidel võib olla täpne vererõhu mõõtmine raskendatud. Sel juhul konsulteerige oma arstiga elektroonilise seadme kasutamise osas.

Täpseima tulemuse saamiseks on soovitatav vererõhu mõõtmise ajal mitte rääkida. Mõõtke oma vererõhku rahulikus ja mugavas keskkonnas toatemperatuuril. Ärge sööge tund aega enne vereõhu mõõtmist. 2 tundi enne mõõtmist ei tohiks suitsetada ega alkoholi tarvitada.

Oodake mõõtmiste vahel kolm minutit, et veri taastaks oma ringluse. Täpsema vererõhu määramiseks on soovitatav teha kolm järjestikuse mõõtmise rida ja kasutada keskmist väärtust.

Allikas: itak.ee