Millised tervisemured ja haigused vaevavad Eesti mehi?
Paljud mehed on oma tervise eest paremini hoolitsema hakanud ning käivad regulaarselt arsti juures. Nii mõnigi kord on seetõttu saadud tõsisele haigusele kiiremini jälile. Paraku aga kõik siiski arsti juurde ei jõua, sest ei pea visiiti vajalikuks.
On hea, kui naised teavad mehi tabavatest võimalikest terviseprobleemidest ise palju, sest siis saavad nad kergemini oma tugevamat sugupoolt aidata ja vajadusel mehe arsti juurde suunata.
Eesnäärmega seotud probleemid
Peaaegu kõikide meeste jaoks on väga tähtsad eesnäärmega seotud teemad. Noorematel võib probleemiks olla põletikuline prostatiit, mis tekitab urineerimishäireid, aga ka valu või ebamugavustunnet kubeme ja munandite piirkonnas. Hiljem võib lisanduda valu alaseljas ja seksuaalhäired, sh enneaegne seemnepurse. Selliste sümptomite korral tuleks mees saata spetsialisti juurde.
Vanemas eas on probleemiks eesnäärme healoomuline suurenemine (seda esineb umbes pooltel üle 50aastastel meestel). Tähelepanulikuks peaks muutuma siis, kui urineerimise algus on raskendatud, urineerimisvajadus muutub tihedamaks (eriti öösiti), uriinijuga on nõrgem, katkendlik ning pärast urineerimist on ikka veel tunne, et põis on täis.
40+ vanuses mehe väheste kaebuste korral võiks abi olla serenoapalmi, väikseõielist pajulille või kõrvitsaseemneid sisaldavatest preparaatidest. Teostada võiks ka PSA (prostata spetsiifilise antigeeni) määramise, seda kindlasti siis, kui perekonnas on esinenud eesnäärmevähki. Testi saab teha arsti juures, aga vastava kiirtesti võib osta ka apteegist.
Tugevamate kaebuste korral ning vanuses 50+ peaks kindlasti teostama PSA- testi ja minema arsti vastuvõtule. Samuti võiks mehe suunata arsti juurde tuntava seksuaalhuvi vähenemise korral, sest seegi võib olla mingi tõsisema tervisehäire sümptom.
Igal hoolitseval abikaasal tasub oma mehele viia paar korda aastas apteegist toidulisandeid, mis sisaldavad seleeni, E-vitamiini ja D-vitamiini, sest arvatakse, et need vähendavad eesnäärmevähi tekke riski.
Suitsetamine ja alkohol
Suitsetamise ja alkoholi tarbimise kahjulikkusest on samuti aastaid räägitud. Paljud teavad, et need halvad harjumused võivad kaasa tuua erektsioonihäireid ja südame-veresoonkonnahaigusi.
Õnneks on tänapäeval olemas nikotiini sisaldavad plaastrid, närimiskummid ja suuspreid, mille abil aidata oma mehel halvast harjumusest lahti saada. Mehe kallal virisemine suure tõenäosusega tulemust ei anna, pigem saavutab eesmärgi väike kavalus koju viidud plaastrite või närimiskummi kujul.
Paljud mehed kurdavad, et pärast suitsetamise mahajätmist hakkas nende kehakaal tõusma. Vahel võib see olla seotud n-ö asendustegevusega – kui enne suitsetati, siis nüüd süüakse. Ka siin on abi naistest, kes muretsevad koju tervislikke suupisteid ja kutsuvad oma mehe näiteks õhtusele jalutuskäigule.
Südamehaigused
Meeste tervisest rääkides ei saa mainimata jätta kõrget vererõhku ning suurenenud veresuhkru- ja kolesteroolisisaldust. Tänapäeval on väga kerge oma vererõhunäitu teada saada – kui koju ei soovita isiklikku vererõhuaparaati muretseda, on paljudes apteekides võimalik lasta vererõhku mõõta päris tasuta. Saadud väärtused annavad teada, kas ja milliseid muutusi oma elustiilis, toidusedelis ja käitumisharjumustes teha tuleks.
Lihtne on teada saada ka teisi tervisenäitajaid – veresuhkrut ja üldkolesterooli. Kui arsti juurde minna ei taheta, on apteegis võimalik need näidud varasemal kokkuleppel juba 5–15 minutiga teada saada. Kiirtesti saab ka kaasa osta ja kodus tulemuse ise määrata. Selle järgi on võimalik panna paika edasine tegutsemisplaan – kas jätkata samamoodi, muuta toitumisharjumusi, tarvitada toidulisandeid või suunduda ikkagi arsti juurde.
Südametervist saab toetada magneesiumi, B-grupi vitamiine ja oomega-rasvhappeid sisaldavate toidulisanditega, mida võib mehele hommikusöögi kõrvale pakkuda.
Ülekaal suurendab terviseriske
Loomulikult on meeste tervisehäirete tekkes väga suur riskifaktor ülekaalulisus. Räägitakse, et peaaegu pooled täisealised Eesti mehed on ülekaalulised. Selle põhjuseks peetakse eelkõige vale toitumist ja vähest liikumist. Viimane toob kaasa südame-veresoonkonnahaigused, eesnäärmehaigused, seksuaalhuvi languse, stressi, üleväsimuse ja kasvajaliste haiguste riski tõusu. Seega tuleks mees suunata vaikselt, aga kindlalt ennast rohkem liigutama. Esialgu õhtused jalutuskäigud ja perega ujulasse minek, hiljem juba jooksmine, pallimäng, spordiklubi – mis aga mehele endale meeldib, peaasi et paar korda nädalas ta füüsiliselt aktiivne oleks.
Samas ei tohi unustada tervislikku toitumist – toidusedelisse võiks lisada puu-, juur- ja köögivilju, tervislikke mahlu (eriti hea on tomatimahl, mis sisaldab eesnäärmevähi riski vähendavat lükopeeni), smuutisid, kalatoite, teraviljatooteid (sh putrusid, müslisid).
Iga naine saab oma meest aidata – peab tähele panema muutusi tema käitumises ja toitumises. Muret tekitavatest asjadest tuleb rääkida, et siis juba ühiste pingutustega nendest üle saada ja vastavad abinõud tarvitusele võtta.
EE erileht Terve Pere november 2015
