Vananemisel on loomulik, et muutub organismi vajadus teatud toitainete järele. Lihaskoe ja luumassi vähenemisega seoses on vanemaealistel olulise tähtsusega kaltsiumi ja D-vitamiini kasutamine.

D-vitamiini ebapiisav tarbimine on üks peamisi luumassikao ja osteoporoosi põhjustajaid, mis omakorda võib seostuda kukkumisest tingitud murdude tekkega.

Eriti suur oht luuhõrenemiseks on menopausi läbinud naistel, kuna alanenud östrogeenitase halvendab kaltsiumi imendumist. Kaltsiumipuudus aeglustab pulssi, põhjustab unetust, jalalihaste jõu nõrgenemist, lihastõmbluseid ja arteriaalset hüpotensiooni.

Kaltsiumi imendumiseks peensoolest on vajalik D-vitamiin ning kuigi selle peamine allikas on päikesevalgus, tuleb arvestada, et vananemine vähendab organismi võimet seda ise sünteesida.

Samuti võib D-vitamiini imendumine olla häiritud ka peensoole haiguste korral.

Vanemaealistele soovitatakse B grupi vitamiine, foolhapet, A- ja C-vitamiini

B-grupi vitamiinide puudusega käivad enamasti kaasas väsimus, ärrituvus, mäluhäired, unetus, isupuudus ning seedeprobleemid.

Depressiooni ennetamisel on määrava tähtsusega foolhape, mida kipub just eakatel organismis keskmisest vähem olema. Foolhape stimuleerib serotoniini ehk „õnnehormooni“ tootmist ja leevendab väsimuse, apaatia ja dementsuse sümptomeid.

Vitamiinide-mineraalide defitsiiti võivad vanemaealistel peale ühekülgse toitumise põhjustada ka veel kaasuvad haigused ja erinevate ravimite tarvitamine. A-vitamiini defitsiiti võib esineda suhkruhaigetel ja hüpotüreodismi all kannatavatel eakatel.

C-vitamiin on vajalik toetuskomponendina ateroskleroosi, igemehaiguste, ekseemide, reuma, diabeedi ja osteoporoosi ravis. Viimast koos B-grupi vitamiinide, kaltsiumi ja magneesiumiga.

Kas võtta pigem kompleksvitamiine või kõiki eraldi?

See, kas eelistada multivitamiine või võtta kõiki eraldi, sõltub probleemist endast.

Kui näiteks inimene on kehva isuga ja organismis jääb erinevatest toitainetest puudu, siis tasuks võtta multivitamiine.

Kui aga ilmnevad konkreetse vitamiini vaeguse tundemärgid, tuleks seda manustada eraldi.

Alati tasub nõu pidada ka apteekriga, sest ainuvõimalikku vastust ei ole.

Tabletipurgil näidatud või arsti välja kirjutatud annust ei tohi kindlasti iseseisvalt ületada. Erandkorras võib mõningate vitamiinide-mineraalide lubatud koguseid ületada, aga seda ainult eelnevalt arsti või apteekriga konsulteerides.

Oluline on ka silmas pidada, et enamik vitamiinidest ei ole mõeldud aasta ringi manustamiseks, vaid neid võetakse kuuridena, mille pikkus võiks olla kaks kuud, 2–3 korda aastas.

Öeldakse, et kordamine on tarkuse ema. Seega olgu veelkord öeldud, et ükski vitamiinipreparaat ei asenda tervislikku ja täisväärtuslikku toitumist. Korralik toitumine ja toidulisandid vaid täiendavad teineteist.

Allikas: Südameapteek