Mis on antibiootikumid ja mida nendega ravitakse?
Antibiootikume on kahte liiki. Esiteks sellised, mis toimivad ainult teatud bakterite puhul ja mida kasutatakse siis, kui haigust tekitav bakter on täpselt teada. Teiseks sellised, mis toimivad suurele hulgale bakteritele ja mida kasutatakse, kui bakter ei ole teada või bakterite liike on mitu. Viirustele, nagu näiteks gripp ja erinevad külmetushaigused, antibiootikumid ei mõju.
Selleks et otsustada, kas haiguse raviks on vaja kasutada antibiootikume või mitte, tuleks teha bakterioloogiline analüüs. Kui laboris on haigustekitaja välja selgitatud, oskab arst haige üldseisundit jms arvesse võttes määrata raviks õige antibiootikumi. Kõige sagedamini kasutatakse antibiootikume hingamisteede põletike (bronhiidi, kopsupõletiku), kuseteede infektsioonide, kõrva- ja kurgupõletike korral ning juhtudel, kui mikroobid satuvad vereringesse ja võivad kahjustada siseelundeid. Olemas on ka infektsioone, mille korral on kiire antibiootikumiravi elulise tähtsusega, näiteks bakteriaalne meningiit. Teatud juhtudel kasutatakse antibiootikume ka profülaktiliselt, näiteks kui on rasked immuunpuudulikud seisundid.
Oluline on võtta antiboootikume õigesti
Antibiootikume tuleb kindlasti võtta nii, nagu arst on määranud. Näiteks kui rohtu on tarvis võtta üks kord ööpäevas ja seitse päeva, tuleb seda võtta ühel ja samal kellaajal seitse päeva järjest. Kui manustamine on ette nähtud kaks korda ööpäevas, tuleb ravimit võtta iga 12 tunni tagant terve kuuri vältel. Kui rohu võtmine on ette nähtud kolm korda ööpäevas, peaks seda tegema iga kaheksa tunni tagant terve kuuri vältel. See tagab, et kogu aeg on meie organismis vajalik antibiootikumikogus ja ühelgi ajahetkel pole seal ravimit liiga palju või liiga vähe.
Nagu kõigi muudegi ravimite puhul, võivad ka antibiootikumide tarvitamisel tekkida mitmesugused kõrvalnähud. Neist levinumad on näiteks kõhulahtisus, iiveldus või seennakkused suus, seedetraktis või tupes. Seennakkused kipuvad tekkima seepärast, et lisaks haiguse põhjustanud bakteritele hävitavad antibiootikumid ka organismile kahjutuid või vajalikke baktereid.
Antibiootikumide tarvitamise ajal on soovitav kasutada probiootikume, mis aitavad organismil antibiootikume paremini taluda. Mõistlik on neid kasutada samaaegselt antibiootikumikuuriga, kuid nende võtmisel peab antibiootikumidega vähemalt paar tundi vahet pidama. Probiootikume soovitame võtta ka pärast antibiootikumikuuri lõppemist, et tugevdada oma immuunsüsteemi ja taastada soolestiku mikrofloorat.
Antibiootikume tuleb kindlasti võtta nii, nagu arst on määranud. Näiteks kui rohtu on tarvis võtta üks kord ööpäevas ja seitse päeva, tuleb seda võtta ühel ja samal kellaajal seitse päeva järjest.
Eksiarvamused antibiootikumide kasutamise kohta
- Esimene väärarusaam on, et antibiootikumid aitavad külmetushaiguste ja gripi puhul. Tegelikult põhjustavad enamikku haigusi, nagu näiteks tavaline külmetus, köha, bronhiit, gripp ja suurem osa kurguvaludest, hoopis viirused. Antibiootikumid suudavad aga tappa vaid baktereid, mitte viirusi. Viirusnakkuse puhul ei aita antibiootikumid infektsioonist vabaneda ja seega ei tee nad mitte kuidagi enesetunnet paremaks.
- Ekslikult usutakse, et nohu puhul kollane või roheline tatt näitab, et tegu on bakteriaalse nakkusega ja seega on ravimiseks vaja antibiootikume. Tegelikult võivad samad sümptomid avalduda ka viirusnakkuse puhul. Nohu värvuse põhjal ei saa kuidagi otsustada, kas on vajadus antibiootikumide järele.
- Arvatakse kergekäeliselt, et antibiootikumid on ohutud ja ei ole midagi hullu, kui neid võtta igaks juhuks. Tegelikult võib iga ravimi manustamine põhjustada soovimatuid kõrval- ja koostoimeid, aga ka allergilisi reaktsioone. Lisaks võimaldab liigne antibiootikumide tarvitamine bakteritel toimeainetega kohaneda. See tähendab, et kui ühel hetkel on antibiootikumiravi tõesti tarvis, siis see ei mõju enam nii hästi või on nõrgemate antibiootikumide suhtes välja arenenud juba sellised bakterid, mida on võimalik ravida vaid väga tugevate antibiootikumidega.
- Sageli arvatakse, et antibiootikumide võtmise võib katkestada niipea, kui enesetunne paraneb. Tegelikult võivad bakterid endiselt kehas edasi elada. Seega tuleb alati läbi teha kogu antibiootikumikuur, vastasel korral võib infektsioon tagasi tulla. Poolik ravikuur võib põhjustada resistentsete bakterite tekkimist.
- Mõnikord arvatakse, et halva enesetunde korral võib ära kasutada antibiootikumid, mis on järele jäänud viimasest ravikuurist. Loomulikult läheb see teguviis jämedalt vastuollu kahe eelmise põhimõttega – antibiootikume ei tohi võtta ilma arsti ettekirjutuseta ja pärast täismahus läbitud ravikuuri ei tohiks olla kuidagi võimalik, et antibiootikume jaguks veel teisekski ravitsükliks. Lisaks tasub teada, et iga antibiootikum on mõeldud kindlate bakterite vastu võitlemiseks. Seega, isegi kui uus infektsioon on tõepoolest põhjustatud bakteri poolt, on suur tõenäosus, et eelmisest ravist järele jäänud antibiootikum ei suuda seda ravida.
Kahtluste korral ärge kõhelge oma perearstiga konsulteerimast. Samas ärge olge pettunud, kui arst ei anna antibiootikumiretsepti. Liigset antibiootikumide tarbimist vältides tagate, et teil on nende näol olemas tugev liitlane puhuks, kui antibiootikume tegelikult vajate.
Allikas: Südameapteek
