„Seetõttu kohtume apteegis tihti inimestega, kes on väärkasutanud erinevaid nina limaskesta turset alandavaid spreisid ehk antikongestante, mida tegelikkuses pikemaajaliselt üldse kasutada ei tohi. Nende pikaajaline tarvitamine tekitab omakorda limaskesta turset, kahjustust ja ravimist tingitud nohu.“

Praegu kutsuvad inimestel allergilisi nähte esile peamiselt lepatolm, peagi ka sarapuu- ja kasetolm. Samuti võib ärritusnähte põhjustada tänavatel lenduv linnatolm.

„Kui tavaline nohu kestab 7–10 päeva, algab nina kihelusega ja eritis on algul vesine ning muutub hiljem paksemaks, siis allergilise nohu korral on tavaliselt põletikulised nii nina limaskest kui ninakõrvalurked. Sagedasemad allergia sümptomid on aevastamine, vesine nohu ja silmade sügelemine ning punetus. Võib tekkida ka kihelev sügelustunne kurgus, köha, hingamisraskus ja kõrvade sügelus,“ selgitab proviisor.

Sepa sõnul on allergilise nohu korral vaja regulaarselt nina tolmust ja allergeenidest puhtaks loputada – kas siis merevee, soolalahuse või füsioloogilise lahusega. Kui sellest pole abi, tuleb võtta päevas üks tablett antihistamiinikumi.

Vesiste ja kipitavate silmade korral on abiks rahustavad, puhastavad ja silmi niisutavad silmatilgad, kindlasti aitab sümptomeid leevendada ka õues prillide kandmine ning silmadele regulaarselt puhkuse andmine.

„Kaebuste tekkimisel on mõistlik esimesel võimalusel apteekriga nõu pidada, kuidas allergia sümptomeid leevendada. Tõsisemate kaebuste korral tasub aga perearstiga konsulteerida,“ lisab Sepp.

Kui allergeen on teada, tuleks seda võimalusel vältida.

Õietolmuallergia haigusnähud on tugevamad keskpäeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga, kuivade ilmade ajal on seetõttu soovituslik viibida õues vaid hommikuti ja õhtuti. Ka pärast vihma väheneb õietolmu hulk õhus oluliselt.

Õietolmu koguseid õhus on võimalik jälgida Eesti Allergialiidu kodulehel.