Perearst: D-vitamiin ehk päikesevitamiin annab tugevama tervise

 (2)

Perearst: D-vitamiin ehk päikesevitamiin annab tugevama tervise
Lihtsaim viis D-vitamiini saada on päikesest.Unsplash.com

Meditsiiniuuringutes on viimastel aastatel leitud seoseid päikesevitamiiniks kutsutud D-vitamiini tarbimise ja tugevama tervise vahel, nendib perearst Kristi Talvik.

Ta lisab, et patsientidega igapäevaharjumustest rääkides selgub, et D-vitamiiniga rikastatud toiduainete valik menüüs ei ole suur, kuid eluviisist lähtuvalt vajavad mõned inimesed profülaktilisest suuremat annust D-vitamiini.

Meditsiiniuuringutes on viimastel aastatel leitud seoseid päikesevitamiiniks kutsutud D-vitamiini tarbimise ja tugevama tervise vahel. Patsientidega nende igapäevaharjumustest rääkides aga selgub, et regulaarselt söövad kala vähesed (maitse või kättesaadavusprobleemide tõttu), D-vitamiiniga rikastatud toiduainete valik ei ole suur ja inimesed ei ole nende olemasolust teadlikud. Päevitamise riske seevastu teadvustatakse rohkem. Seetõttu on ka suvel inimeste D-vitamiini tase sageli optimaalsest väiksem.

Apteegist toidulisandit otsima minnes on oluline teada, et D-vitamiini on soovitatav pigem võtta rasvlahustuva preparaadina. Tähtis on seegi, et päikesevitamiini võiksid regulaarselt profülaktilises annuses septembrist kuni maini tarbida igas vanuses inimesed.

Lapsed teisest elunädalast kuni teise eluaasta lõpuni peaksid D-vitamiini võtma aastaringselt. Üle 60-aastastele soovitatud profülaktiline annus on suurem füsioloogilistel põhjustel (vanuse kasvades D-vitamiini süntees nahas väheneb, samuti selle kättesaadavus toidust) ning terviseprobleemide tekkides saab valdavaks tubane eluviis.

Loe veel

Seotud lood:

Senisest veelgi enam tasuks D-vitamiini lisaks manustada riskigruppidel, nt tubase eluviisiga inimestel, eakatel, sportlastel (eriti sisealade harrastajail), rasedatetel või rinnaga toitvatel naistel, sest nii D-vitamiini puudus kui ka vähesus on Eesti täiskasvanud elanike seas laialt levinud.

2007. aastal Tartu Ülikooli sisekliiniku korraldatud uuringus leiti kehtivate kriteeriumite alusel talvel raske D-vitamiini puudus (avitaminoos) 8%-l ja vähesus 73%-l täiskasvanutest. Optimaalne D-vitamiini tase oli talvel vaid 3%-l inimestest.

Suvine D-vitamiini tase oli ootuspäraselt kõrgem, kuid ka siis oli ligi kolmandikul (29%) rahvastikust hüpovitaminoos ning optimaalne oli D-vitamiini tase vaid 12%-l uuritutest.

Perearstide praktikas on juhtunud, et apteeker on inimesi liiga suure D-vitamiini annuse eest hoiatanud ja palunud arstilt üle küsida, kas talle ikka tõepoolest soovitati näiteks kaks kuud järjest võtta 2000 IU D-vitamiini päevas. Avitaminoosi korral aga tulebki asendusravi alustada profülaktilisest suurema annusega.

Samuti on perearsti vastuvõtul käinud patsiente, kes õnnetult teatavad, et neil on „ravimatu D-vitamiini puudus“. Sellises juhul on inimene võtnud vitamiini „nagu rohelise pudeli sildil soovitatud“ ning selgub, et see tähendab 400 IU päevas. Igapäevaharjumustest lähtuvalt vajavad mõned inimesed aga profülaktilisest suuremat annust ning selle kasutamisel on paari kuu pärast tehtud analüüsis D-vitamiini tase tõusnud optimaalseni.

Allikas: Kliinik.ee

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

ELUTARGA TOP

Viimased uudised