Sapikivid annavad endast märku suvisel grillihooajal



Sapikivid annavad endast märku suvisel grillihooajal
Panthermedia, Scanpix

Sapikive peetakse heaoluühiskonna haiguseks. Ida-Tallinna Keskhaigla mini-invasiivse ja onkoloogilise kirurgia osakonna üldkirurg Airi Oeselg kinnitab, et paljud meie seast puutuvad just suuremate söömingute aegu kokku sapikoolikaga ehk valuhoogudega, kui kivid pääsevad sapipõiest liikuma.

Dr Oeselg lisab, et peale söömisharjumuste mängivad rolli inimese isikupära, geneetiline taust ja muu tervisekäitumine. Enamus kive ei anna endast kuidagi teada ning kui need juhuleiuna avastatakse, on riskifaktorite puudumisel vaja lihtsalt toitumisjuhiseid ja jälgimist. Esimene sapikoolikaatakk ennustab aga uute valusööstude esinemist ning aastatega suurenevat tüsistuste riski, mistõttu tuleks need haiged kindlasti saata edasiseks raviks kirurgi juurde.

Kes on riskigrupis ja mis sapikive põhjustab?

Sapikivide tekkimisel ladestuvad sapis kolesteroolikristallid ning hakkavad moodustama kogumikke. Selle eelduseks on kõrgenenud kolesterooli või kaltsiumi sisaldus sapipõies või/ja sapipõie aeglustunud tühjenemine. Sapikivide tekkel on neli riskifaktorit: naissugu, ülekaal, fertiilsus ehk inimene on sünnitanud ja neljakümnendad eluaastad. Riskigruppi kuuluvad ka erinevate krooniliste haigustega patsiendid, rasedad, suitsetajad, dieedipidajad ning konkreetseid kolesterooli alandavaid ravimeid tarvitavad patsiendid. Riski suurendab geneetiline soodumus, aeg pärast bariaatrilist operatsiooni, kiire kaalukadu, antibeebipillide ja suure annuse östrogeeni kasutamine.

Loe veel

Seotud lood:

Mis valu põhjustab?

Valuhoog tekib, kui sapiliiv või -kivid liiguvad sapijuhasse ning see kokku tõmbub. Kui sade väljub duodeenumisse, annab ka valu järele. Kui kivi on juha läbimiseks liiga suur, jääb see püsima ja järgnevad tüsistused. Üle 4−5 tunni kestnud valu vajab lisauuringuid ja analüüse, et välistada komplikatsioone.

Mida patsiendiga tehakse?

Sapikoolika esinemisel vajab inimene meditsiinilist abi. Haigust tuleks kahtlustada, kui kaevatakse valu, iiveldust/oksendamist, kõhupuhitust või -lahtisust. Valu võib olla väga tugev ning patsient ei suuda valu leevendavat asendit leida. Oksendamise esilekutsumine kergendab enesetunnet vaid mõneks ajaks.
Esmatasandi arst ei peagi muud tegema, kui patsienti kuulama ja talle otsa vaatama – inimese silmad ja nahk on kollakad ning kui esineb ka sapikividele tüüpiline anamnees, tuleb patsient suunata kas kohe EMO-sse või kirurgi vastuvõtule.
99% sapipõie eemaldamise operatsioonidest tehakse laparoskoopiliselt ehk nelja kuni 1 cm suuruse ava kaudu eemaldatakse sapipõis koos sapikividega. Kindlasti on just vastava eriala spetsialist see, kes otsustab konkreetse patsiendi tarbeks parima ravimeetodi.

Sapikoolikate vältimiseks tuleb õigesti toituda

Tuleb hoiduda rasvastest söökidest, pigem süüa tihedamini ning väikseid koguseid. Selleks, et sapikoolikaid ei tekiks, peaks vältima järgmisi toiduaineid: või, margariin, õli, täispiimatooted (juust, jäätis, vahukoor, hapukoor), rasvased töödeldud lihatooted (hamburger, salaami ja pepperoni vorst), rasvane liha (peekon, part, lammas, pekine sealiha), kananahk, praetud toidud, munakollane, majonees, rasvased salatikastmed ja äädikat sisaldavad kastmed, pähklid ja pähklikreemid, avokaado, oliivid, tofu, kookos, tomat, popkorn.

Kivide tekkimise eest kaitsevad: kiudained, köögiviljad, kaltsium, C-vitamiin, kohv ja alkohol. Kasuks tuleb füüsiline koormus. Toiduained, mis ei tohiks sapikoolikaid tekitada, on värsked puuviljad, marjad, köögiviljad, madala rasvasisaldusega salatikastmed, munavalge, tailiha, nahata kana, kala, madala rasvasisaldusega piimatooted, riis, pasta, kaerahelbed, karamell- ja kummikommid.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

ELUTARGA TOP

Viimased uudised