Kindlat ja ühest põhjust, miks seljavalu tekib, sageli ei teata. Väga tihti on probleemiks vale rüht, millest võivad kujuneda püsivad selgroo muutused, sealhulgas skolioos (lülisamba kõverdumine külgsuunas). Aga põhjuseks võib olla ka vale tööasend, lihaspinged, raske füüsiline töö, lihaste venitused ning liigesvaevused.

Harvemaks probleemiks on selgroo lülidevahelise ketta ehk diski väljasopistumine, mis võib suruda närvijuurele ja tekitada tugevat valu, sageli kiirgumisega jalga. Arvesse tulevad veel selgroo kanali ahenemine, osteoporoos ja sellest tingitud selgroo lülide kompressioonmurrud, naistel günekoloogilised põletikud, uroinfektsioonid, meestel eesnäärmeprobleemid. Nimekirja saaks pikendada veelgi.

Õnneks on enamikul põhjused siiski lihtsamad ning prognoos paranemisele väga hea. Seljavalu kaebuse tekkel on soovitatav konsulteerida perearstiga, kes otsustab edasiste uuringute ja ravi taktika, samuti eriarsti konsultatsioonile suunamise vajalikkuse.

Olenevalt sümptomite iseloomust ja kestvusest määrab arst uuringud, sh vajadusel ka selja röntgenipildi. Enamikul juhtudel, kui raskete haiguste ohumärke ei ole, pole röntgenipilt näidustatud. Röntgen näitab luulise karkassi iseärasusi ning sageli valu põhjus sellel uuringul ei selgugi.

Tavaliselt paraneb äge seljavalu valuvaigistite ja õige liiku­misravi toimel paari nädala kuni kuuga, mõnikord võib paranemine ka veidi kauem aega võtta. Peamine ravi eesmärk on valu leevendamine, et patsient saaks võimalikult ruttu pöörduda tagasi oma igapäevategevuste ja töö juurde.

Valuravi ja lõõgastavad harjutused

Seljavalu ägedas faasis on valu- ja põletikuvastaste ravimite võtmine reeglina vajalik. Alustama peaks lihtsamatega: sobivad nii käsimüügis olevad suukaudsed tabletid paratsetamool (1000 mg kolm korda päevas) kui ibuprofeen (400 mg kolm korda päevas) ning ravi võiks olla järjepidev, nädal-paar.

Kui nendest ravimitest pole abi, on vaja arstiga nõu pidada. Ühtlasi võiksid enne ibuprofeeni tarvitamist arstiga konsulteerida maoprobleemidega patsiendid, kuna see ravim võib maovaevusi süvendada. Geeli- ja kreemitüüpi valuvaigistitest üksi jääb nii mõnelgi juhul väheks, kuigi on ka neid, kellele selline variant sobivaks on osutunud. Massaaž ning venitusravi võivad alguses vaevusi ägestada. Viimased sobivad siiski hästi seljavalu krooniliseks muutumise korral.

Voodirežiim pole pikaajaliselt hea. Voodis lamamine sobib vaid esmaabivõtteks paaril-kolmel päeval, kui valu on väga äge ja lamamisel leeveneb. Tavaliste igapäevategevuste juurde naasmine võiks toimuda nii kiiresti kui võimalik – paradoksaalsel kombel aitab just see tervenemisele ning valu krooniliseks muutumisest hoidumisele kaasa. Voodis võib proovida valu leevendavaid asendeid, samuti lõõgastavaid harjutusi.

Võimlema võiks hakata niipea, kui inimene on selleks suuteline. Koormus ei tohi olla suur ning valu piiri ei maksa ületada. Oma iseloomult peaks ägeda seljavalu puhused harjutused olema lõõgastavad, mitte tugevdavad.

Õige kehahoiak ja tõstetehnika

Hea füüsiline vorm ja kehaline aktiivsus, sh seljale mõeldud võimlemisharjutused on seljavalu ennetamise tugisambaks. Olulisel kohal on ka õige kehahoiak ja raskuste tõstmine.

Seljale ei mõju hästi pikaaegne istuv asend, näiteks autosõit, mistõttu on kutselistel auto- ja bussijuhtidel sageli seljavaevusi. Vale asend töölaua taga, nt arvutiga töötades, toob probleeme ka kontoritöötajatele. Õige oleks umbes kahe tunni järel teha vahe ning selga sirutada ja venitada. Laud peab olema sellise kõrgusega, et selg jääks sirgeks ega oleks küürus.

Pikaaegne seismine võib samuti seljale kurnavaks osutuda. Seismisel peab jälgima, et selg oleks sirge ja pingevaba. Selja väsimisel peaks võtma teise asendi või võimalusel jalutama.

Üks seljavalu põhjustajaid on vale koormuse tõstmine püstiasendisse. Naistel on raskuste tõstmise ülempiiriks umbes 15 kg ja meestel 25 kg. Neid raskusi ületades on suur oht selga vigastada. Harjumuspäraselt tõstab enamik inimesi koormusi seljalihaste kaasabil, mis pole aga õige.

Kasutama peaks seljalihastest tugevamaid jalalihaseid ning liigutused peaksid olema sujuvad, mitte järsud. Raskus peaks olema kehale võimalikult lähedal ning tuleks üles tõsta jalalihaste jõul, selg aga peaks olema sirge.

Koduste seljale sobivate võimlemisharjutuste kohta küsige nõu perearstilt, vajadusel suunab ta abivajaja ka taastusravispetsialisti juurde. Harjutusi on vaja teha iga päev – nii muutuvad tugevamaks kõhu- ja seljalihased ning väheneb tõenäosus seljavalu kordumiseks.

Tervisespordi harrastajatele sobivad hästi ujumine ning jalgrattasõit, mis selga ei koorma, jooksmisel ja hüpetega seotud aladel võib olla oht selga liigselt põrutada.

Ettevaatust jõusaalis kangitõstmisega! Liigne ülepingutus või valesti sooritatud jõuharjutused võivad lihastele kasu asemel hoopis kahju tuua.

Krooniliste vaevuste ennetamine või leevendamine algab ikkagi inimese mõttemaailma muutusest – teadmisest, et parim, mida enda heaks teha saab, on pidev võimlemine ning aktiivne eluhoiak.