Silmad vajavad puhkust. Kuidas silmadega võimelda?

Arvutiga töötades süveneme tihti tegevusse nii põhjalikult, et unustame silmi puhata. Silmaarstid soovitavad silmade säästmiseks mitte unustada tööpause ja hoiatavad olukorra eest, kus arvutist pilku tõstmata töötad järjest tunde.

Filmirežissöör ja muusik Hardi Volmer on lühinägelik. Prille on ta seetõttu kandnud juba viiendast klassist alates. Arvutiga tööd tuleb tihti ette, kuid Volmer ütleb, et ega ta midagi väga erilist silmade säästmiseks ei teegi.
„Silmatilku ma ei kasuta, kuid tihti suunan pilgu ekraanilt eemale kaugusse. See aitab ka üldise väsimuse vastu ja nii ei tunnegi, et silmad väsinud on,” räägib ta. „Näiteks Toompeal, riigikogu kabinetis saan aknast välja vaadata ja Vene kiriku kupleid imetleda. Kodus töölaua tagant paremal paistab suur park, võimalusi on,” on Volmer rahul. Tihedaid “silmapause” soodustab Volmeri sõnul ka fakt, et ta on suitsumees. „Silmad küll puhkavad, kuid ülejäänud organismile on see halb," konstanteerib ta.

Pikki tekste Volmer arvutist ei loe. „Kui on juba üle paari lehekülje vaja lugeda, siis prindin selle välja. Kui ise kirjutan, siis teen sagedasti pause,” lisab ta.
Prillid on Volmeril kaugele vaatamiseks, lähedal oleva teksti lugemiseks ta prille ei vaja. Prillipoodi ja silmaarstile satub ta harva, kuigi ehk põhjust vast oleks. Nimelt on aja jooksul nägemine pisut viletsamaks jäänud. „See protsess on õnneks siiski üliaeglane,” lisab ta. Nägemist korrigeerivat laserlõikust pole Volmer kaalunud. „On akuutsemaid muresid. Prillid ei häiri nii palju. Hambaarsti juurde peaks hoopis minema.”
Hästi nägemiseks peavad prilliklaasid piinlikult puhtad olema ning Volmer ei salli absoluutselt, kui prillid on mustad. „Puhastan neid sageli –kohe kui adun, et prillil on puru, sõrmejälg või mingi udu peal,” selgitab ta. Prillide puhastamiseks on tal spetsiaalsed vahendid, millest seemisnahast lapike on kõige parem.
Kreutzwaldi Silmakeskuse silmaarsti Merike Mereni sõnul on iga inimene erinev ja seetõttu taluvad silmad ka erinevalt näiteks tööd arvutiga. Igal juhul manitseb ta mõistlikkusele ja rõhutab tööpauside olulisust. Sellega nõustub ka Nõmme Silmakeskuse silmaarst Aili Neier.

1TUND TÖÖD

10 - 15 MINUTIT PUHKUST

„Mitu tundi jutti ei tohiks ekraani vaadata,” ütleb Meren. Samas tuleb hoolitseda, et silma limaskest oleks pidevalt niiske. „Üks tund tööd, 10–15 minutit puhkust. See annab ka ajule võimaluse puhata,” lisab ta. Kes tunneb, et silmad väsivad kiiremini, peab pause tegema sagedamini.
Laste silmad on veelgi õrnemad ning nemad peaksid pause tegema tihedamini. „Mudilased tohivad järjest 30 minutit ekraani vaadata ja sellele peaks järgnema sama pikk paus. Vanematel koolilastel võiks rütm olla 45 minutit tööd ja 15 minutit pausi,” õpetab silmaarst. „Kindlasti ei tähenda see paus, et tegin tunni arvutis tööd, siis 15 minutit mängin tahvliga või vaatan televiisorit või loen. Tuleb puhata kõikidest ekraanidest, lapsed võiksid minna mängima – teha hoopis midagi muud.”
Aili Neier lisab, et kui on puhkepaus ekraanist, ei tohiks lugeda ka raamatut. „Paus aitab puhata ka sund­asendist, mis sülearvutit või nuti­seadet kasutades tekib,” lisab ta.

Silmi liigselt pingutades on oht, et need jäävad kuivaks, mistõttu kaob niiske kaitsekiht ja tekib põletikuoht. „Silmad on kuivad, justkui liivaterad oleks silmas, vahest ka valusad,” kirjeldab Meren. Seetõttu soovitab ta kindlasti kasutada kunstpisaraid. „See pole ravim ja neist sõltuvust pole mõtet karta. Kindlasti on mõistlikum silmi niisutada, kui olla kuiva silma sündroomi tõttu pidevas silmapõletiku nõiaringis,” ütleb Meren.

Kui arvutiga tööd tehes tundub pilt enam mitte harjumuspäraselt terav, tuleks kindlasti pöörduda silmaarstile. „Hambad ristis uduse pilguga arvutitööd teha ei tasu, sest silma lihas peab nii rohkem pingutama,” räägi Meren. Lastel, kellele on määratud prillid, võiks silmi lasta kontrollida kord aastas, täiskasvanutel kord paari aasta tagant.
Silmaarst kiidab ka väga silmaharjutusi ning soovitab neid teha silmade treenimiseks ja lõdvestamiseks.

Arvuti sunnib puhkama

On olemas programmid, mis annavad sulle pausivajadusest märku. Leebemad tuletavad meelde, et on vaja puhata, karmimad teevad arvuti või muu ekraani kasutamise mõneks ajaks võimatuks.
Eyeleo (http://www.eyeleo.com) tuletab meelde kui on aeg pausiks. Ka saab sõbraliku lõviga koos teha silmavõimlemist.
Workrave pakub palju võimalusi, kuidas oma pause seadistada ja isegi võimalust päevast ekraanitarbimist piirata. Lisaks antakse soovitusi, mida pauside ajal teha.

Millist silmapreparaati apteegist valida?

BENU Papiniidu Apteegi proviisor Margot Lehari sõnul toetavad nägemist spetsiaalsed nn silmavitamiinid. Üks hea silmapreparaat peaks sisaldama E-vitamiini, karotenoide nagu luteiini või zeaksantiini, beeta-karoteeni, B6-vitamiini, C-vitamiini, foolhapet. Et kõiki neid ained pole võimalik ühte tabletti kokku panna, peaks silmapreparaati paari-kolme kuu tagant vahetama.
Lehari soovitab silmapreparaate apteegist küsida eelkõige silmaprobleemidega inimestel, eakatel, diabeetikutel aga ka nendel, kes töötavad palju silmadega ja arvuti taga.
Vanarahvas soovitas hea silma­nägemise huvides palju mustikaid süüa, kas sellel soovitusel on ka tõepõhja all? „Loomulikult! Mustikas parandab verevarustust silmades, ta on tõhus antioksüdant. Kuigi kliinilised uuringud on kohati vastuolulised, eriti need, mis puudutavad nägemisteravust, siis igal juhul mõjutavad mustikates leiduvad ained silmi positiivselt,“ ütleb Lehari.

Kuiva silma sündroom

Paljud arvutiga töötavad inimesed tunnevad, et silmad on õhtuks väsinud, punetavad, silmas on nn liiva­tera-tunne ja tekib pisaravool. Need sümptomid on enamasti silma sarvkesta kuivuse tunnused. Kuiva silma põhjustavad lisaks arvutitööle ka päike, tuul, silmaoperatsioonid, teatud ravimid, läätsede kandmine jne. Tavaliselt piisab silmade pilgutamisest, aga kui erinevatel põhjustel on pisarate teke puudulik või on pisara koostis muutunud, siis läheb vaja abivahendeid. Lehari soovitab sellisel puhul kasutada niisutavaid silmatilku. Kui silmad on nii kuivad, et tilku läheb vaja pidevalt, tasuks valida need silmasõbraliku säilitusainega. Eriti raske kuivuse korral tuleb vaadata õlilisandiga silmatilgad, mis aitavad taastada ka silma sarvkesta lipiidkihti. Sobivaimad silmatilgad ja -preparaadid aitab valida apteeker.

Võimle silmadega!

Silmavõimlemine on eriti oluline neile, kes veedavad suurema osa ajast arvuti ees. Neid harjutusi oleks hea teha kaks korda päevas, 10 minutit korraga.
Siia-sinna-siia-sinna
Vaadake otse.
Suunake pilk nii üles, kui vähegi võimalik. Seejärel suunake pilk samamoodi alla, paremale ja vasakule.
Korrake seda mitu korda.
Silmaringid
Tehke silmadega rahulikke ringe: kõigepealt 5–10 korda päripäeva, siis 5–10 korda vastupäeva.
Pliiats kaheks
Võtke pliiats või pastakas, mille peal on mingi väike kiri. Sirutage pliiats enda ette ning tooge see aeglaselt oma silmade poole, kuni pliiats näib muutuvat kaheks.
Viige pliiats uuesti kaugemale, seejärel hakake seda taas ninale lähemale tooma. Proovige nii, et pliiats püsiks ühekordsena võimalikult kaua, vähemalt 10 sekundit.
Puhake silmi, vaadates 2–5 minutit ruumi kaugemasse punkti või aknast välja kaugusse.
Tehke seda harjutust 4–5 korda.
Udune tekst
Otsige selle harjutuse jaoks mõni väikese tekstiga ese, näiteks raamat, postkaart vms. Sirutage käsi koos tekstiga välja.
Tooge tekst tasapisi silmadele lähemale. Üritage hoida seda selge ja teravana vähemalt 10 sekundit ning 5–10 cm kaugusel silmadest.
Kui tekst läheb uduseks, vaadake vahepeal kaugemale.
Siis vaadake uuesti teksti ning tooge see taas lähemale, kuni tekst muutub silme ees uduseks.
Lõpetuseks vaadake kaugusse ja lõdvestage silmad.
Kahest kolm
Võtke kaks pliiatsit. Asetage üks pliiats umbes 20 cm kaugusele ninast, teine aga käepikkuse kaugusele.
Liigutage esimest pliiatsit ninale lähemale ning hoidke seda 10 sekundit, kuni tagumine pliiats näib muutuvat kaheks.
Nüüd suunake pilk 10 sekundiks tagumisele pliiatsile. Samal ajal paistab esimene pliiats kahekordsena.
See harjutus parandab loomulikku topeltnägemist, mis esineb alati, kui meie vaateväljas on mitu eset. Sel ajal, kui jälgime üht eset, tekib meile teisest topeltkujutis, kuid enamasti ei pane me seda tähele.
Silmad sissepoole
Võtke pliiats ning asetage see silmade kõrgusele, umbes käepikkuse kaugusele.
Tooge pliiats järk-järgult silmadele lähemale, kuni see asub silmadest umbes 6 cm kaugusel.
Hoidke pilku pliiatsil kümmekond sekundit, siis pange pliiats käest.
Puhake silmi.

Allikas: Kreutzwaldi Silmakeskus

Lugu on ilmunud BENU ajakirjas "Ilu ja Tervis", mis on tasuta saadaval BENU apteekides