Suukuivus võib viidata tõsisele tervisehäirele
Suukuivus (teise nimega kserostoomia) on häiriv vaevus, mis väärib kindlasti tähelepanu.
Tegu ei ole iseseisva haigusega, pigem viitega mingile muule seisundile või tõvele.
Suukuivus on küllalt sage probleem. Uuringute alusel võib arvata, et seda kogeb elu jooksul pea viiendik inimestest, rohkem esineb suukuivust naistel. Alati ei saa suukuivust n-ö välja ravida, küll aga on meetodeid selle leevendamiseks, mistõttu oleks mõistlik oma murest arstile rääkida.
Suukuivus võib olla ravimite kõrvaltoime
Väga sagedane suu kuivamise põhjus on ravimid, mida inimene regulaarselt tarvitab. Seetõttu tunneb kasutatavate rohtude vastu huvi ka arst, kui talle oma murest räägite. Mitmed astma-, psüühikahäirete, allergia-, epilepsia- ja valuvastased ravimid põhjustavad suukuivust, samuti diureetikumid ja uriinipidamatuse rohud. Minu enda praktikast on esikohal just viimased. Niisuguse kõrvaltoimega ravimeid on teisigi.
Oluline on siinkohal märkida, et suukuivuse ilmnemisel ei tohiks ravimit ise kergekäeliselt ära jätta. Tervisehäire, mille tõttu need on määratud, võib ravi järsul katkestamisel elukvaliteeti mitu korda rohkem halvendada kui suukuivus iseenesest. Vahel õnnestub arstil ravim teise, vähem kõrvaltoimeid andva vastu välja vahetada, mõnikord aga mitte, ja siis leevendatakse suukuivust muul moel, sümptomaatiliste vahenditega.
Mitmed haigused toovad kaasa suukuivuse
Kõige paremini tuntud haigus, mida inimesed ka arstile pöördudes kardavad, on suhkruhaigus ehk diabeet. Tõepoolest, teatud juhtudel, eriti kui veresuhkur on olnud juba mõnda aega kõrge, võib tekkida suukuivuse ja janu tunne ning haige küsib pidevalt juua. Vahel avastatakse haigus just suukuivuse kaebuse tõttu.
Ka mitmed harvemini esinevad haigused nagu Sjögreni sündroom, reumatoidartriit, C-hepatiit, tsüstiline fibroos, Alzheimeri tõbi jm võivad suukuivust põhjustada. Aina tihemini satub perearsti juurde ärevus- ja meeleoluhäirega inimesi, kel vastava haiguse korrektse raviga võib suukuivus taanduda.
Vedelikupuudus avaldub suukuivusena
Ära ei tohiks unustada ka vedelikukaotust, mis võib tekkida kõhulahtisuse ja oksendamisega kulgevate haiguste puhul, ulatuslike põletuste, suure füüsilise koormuse ja liigse päevitamise korral.
lukeskkond ja harjumused mõjutavad samuti limaskestade niiskust, näiteks elades või töötades kuiva õhuga ruumides või tolmuses keskkonnas, kipuvad inimesed kurtma naha ja suu kuivamise tunnet. Ka suitsetamine ja põsetubakas (snus), liigne alkoholitarvitamine, läbi suu hingamine ning vähene vedelikutarbimine muudavad limaskestad kuivaks.
Ravimise võtted mõjutavad süljenäärmete tööd
Küllalt sageli kaasub pea- ja kaelapiirkonna kiiritus- või operatiivse raviga ka suukuivus. Traumeeritud võivad olla nii süljenäärmed ise kui ka närvid, mis süljenäärmete tööd reguleerivad. Neerupuudulikkuse korral kasutatav dialüüsravi ja vähihaigete keemiaravi võivad samuti anda suukuivust.
Elukvaliteedi parandamiseks on neil haigetel seega vaja tegelda ka suukuivuse kaebusega, mis võib osutuda vägagi probleemseks.
Tavapärase süljeerituse taastamine alati ei õnnestu
Suukuivust põhjustavaid ravimeid saab mõnikord välja vahetada, krooniliste haiguste raviga suu kuivamise tunnet vähendada. Suitsetamisest loobumine, alkoholikoguste vähendamine, ruumide niiskusesisalduse tõstmine ning vedelikubilansi jälgimine aitavad suu niiskust taastada. Alati aga suukuivusest lõplikult vabaneda ei saa. Mida siis teha?
Suukuivuse leevendamiseks on mitmeid sümptomaatilisi võtteid, alustades toitumise muutmisest ja suuhügieenist, lõpetades nn kunstsülje ja teatud ravimite kasutamisega.
Sülje sekretsiooni stimuleerimiseks kasutatakse ka närimiskummi või imemiskomme. Abi võib olla suu sagedasemast niisutamisest veega. Täpsemat infot saab apteegist või oma arstilt küsides.
TASUB TEADA
Mõned soovitused suukuivuse esinemisel
- Küsige nõu oma arstilt – suukuivuse põhjuse leidmine võib tuua soovitud lahenduse.
- Hoolitsege suuhügieeni eest ja külastage regulaarselt oma hambaarsti, kuna kuiv suu võib olla kaariese riskifaktoriks.
- Proovige käsimüügis olevaid kunstsülje preparaate, mis aitavad suud niisutada.
- Kasutage suhkruvaba närimiskummi.
- Söömisel tarbige rohkem vedelikku.
- Vähendage alkohoolsete jookide, kohvi ja “mulliga jookide” tarbimist.
- Kandke kaasas veepudelit, et sealt aeg-ajalt lonks vett võtta.
- Kuivade eluruumide korral niisutage õhku.
- Püüdke loobuda suitsetamisest.
