Teadusuuring: tantsimine pidurdab aju vananemist



Teadusuuring: tantsimine pidurdab aju vananemist
Pexels.com

Mitmed uuringud on juba leidnud seose ajutöö paranemise ja füüsiliste harjutuste vahel, eriti vanemate inimeste seas. Värske uuringuga avastati, et tantsimisel on kõige parem efekt.

Vananedes halveneb inimese vaimne ja füüsiline seisund, millele mõjuvad omakorda halvasti erinevad haigused nagu Alzheimeri tõbi. Teadusajakirjas Frontiers in Human Neuroscience avaldati uuring, mis tõestab, et inimesed, kes teevad vanemas eas füüsilist trenni, suudavad pidurdada aju vananemist. Kõige paremini mõjub tantsimine.

Uuringus osalesid inimesed, kelle keskmine vanus oli uuringu ajal 68 eluaastat. Katse kestis poolteist aastat. Võrreldi kahte füüsilist tegevust: tantsimist ja vastupidavustreeningut. Avastati, et mõlemad on inimese ajule kasulikud, aga paremini mõjus just tantsimine.

Vastupidavustreeningut harrastanud grupp tegi kogu aeg samu ülesandeid, nagu näiteks kepikõnd või jalgrattaga sõitmine. Tantsimisega tegelev grupp õppis aga iga nädal uut stiili tantsu. Vaheldusid liigutused, kiirus, rütm. Inimesed õppisid kogu aeg midagi uut. Ka tantsimises oli oma rutiin, sest nädal aega tehti sama asja, kuid see kujunes arvestatavaks väljakutseks, sest tantsusammud olid vaja selgeks saada kiiresti.

Arvatakse, et just nende erinevuste tõttu mõjus tantsimine ajule paremini: kogu aeg oli vaja mõelda ja millegi uuega ümber harjuda.

Kõigi katsest osavõtjate ajus suurenes töö hippokampuse ajuosas. See on ajuosa, mis on seotud emotsioonide, ruumitaju ja informatsiooni salvestamisega lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu. Samuti on hippokampus ajuosa, mida mõjutavad erinevad haigused nagu näiteks Alzheimeri tõbi.

Varem tehtud uuringutega on tõestatud, et treening mõjub ajule üldiselt hästi ja eriti vanemas eas inimestele. Samas ei uurinud keegi, kas üks treening mõjub paremini kui teine.

Hetkel arendab sama uurimisgrupp uut süsteemi, mis kannab ingliskeelset nime jymmin. See tuleneb sõnadest jamming ja gymnastic. Jymmin on endast süsteem, mis tekitab helisid tulenevalt füüsilisest aktiivusest. Uurimisgrupi sõnul teavad nad, et dementsed patsiendid reageerivad muusikale küllaltki tugevalt. Seetõttu soovivad nad omavahel ühendada füüsilise treeningu ja muusika uurimaks dementseid inimesi.

Loe veel

Uurimuse läbiviijad soovivad inimestele südamele panna, et füüsiline treening ja eriti tantsimine aitab hoida aju töös. Mida paremini töötab aju, seda täisväärtuslikumat ja iseseisvamat elu vanemas eas inimesed elada saavad.

Uuring: Kathrin Rehfeld, Patrick Müller, Norman Aye, Marlen Schmicker, Milos Dordevic, Jörn Kaufmann, Anita Hökelmann and Notger G. Müller. 2017. Dancing or Fitness Sport? The Effects of Two Training Programs on Hippocampal Plasticity and Balance Abilities in Healthy Seniors. Frontiers in Human Neuroscience,.

https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fnhum.2017.00305/full.

Allikas:neurosciencenews.com

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare