Tõsise hambaarstihirmu vastu aitab üldnarkoos

 (1)

Tõsise hambaarstihirmu vastu aitab üldnarkoos
Foto on illustreeriv.Pexels.com

Ehkki tavapäraselt kasutatakse hambaravis üldnarkoosi keerulisemate ning suuremahuliste hambaoperatsioonide puhul, saavad narkoosist abi ka psühholoogiliste ja füüsiliste terviseprobleemidega patsiendid, aga ka need, kes hambaarsti või protseduuri tõsiselt kardavad.

Just nagu muude terviseprobleemide puhul, kasutatakse ka hambaravis üldnarkoosi keeruliste ja laiaulatuslike kirurgiliste operatsioonide puhul, et vähendada operatsiooniga kaasnevat valutunnet. Lihtsustatult tähendab üldnarkoos seda, et patsient pannakse operatsiooni ajaks magama ning narkoos lülitatab välja tema teadvuse, tänu millele ei taju patsient protseduuriga kaasnevat valu. „Üldnarkoosi näol ei ole tegemist lihtsa ja riskivaba protseduuriga, kuna narkoosist taastumine võtab aega ning teatud juhtudel, kuigi harva, võivad patsiendil narkoosiga kaasneda tüsistused. Mõnel juhul on üldnarkoosis hambaravi aga vältimatu, kuna aitab vältida suurt valu, ebamugavustunnet ja emotsionaalset stressi ning muudab nii patsiendi kui hambaarsti elu oluliselt mugavamaks. Üldnarkoosi teostamine ei sõltu aga ainult patsiendi tahtest, vaid see selgitatakse välja alati üheskoos arstiga,“ selgitas Sakala Hambaravi hambaarst dr Kaja Kiige.

Kellele üldnarkoos sobib?

Dr Kiige sõnul teostatakse suur osa üldnarkoosis hambaravi patsientidele, kes vajavad ulatuslikku kirurgilist või suuremahulist ravi, mille korral jääb tavapärasest lokaalanesteesiast väheks. „Üldnarkoos võib osutuda vajalikuks hammaste ülesehituse, eemaldamiste, juureravi, parodontiidi ja mõningate väga ägedate probleemide korral. Samuti juhul, kui ühe visiidi käigus tuleb läbi viia mitu protseduuri, näiteks hammaste eemaldamine, hammaste raviprotseduurid ja implantaatide paigaldamine,“ tõdes dr Kiige. Patsiendil ei tasuks aga karta, et ta keset protseduuri või ilma teavitamata üldnarkoosi pannakse – selleks on dr Kiige sõnul vajalik patsiendi eelnev põhjalik meditsiiniline kaardistamine koostöös anestesioloogiga. Suurem risk üldnarkoosi tüsistusteks on krooniliste haiguste, näiteks astma, diabeedi ja kõrgvererõhutõvega patsientidel, suitsetajatel ja rasedatel, mistõttu on hambaarsti hinnangul eelnev tervisekontroll väga oluline.

Loe veel

Üldnarkoosis hambaravi teostatakse ka patsientidele, kes ei ole psühholoogiliste või füsioloogiliste terviseprobleemide tõttu võimelised hambaarstiga koostööd tegema. „Enamasti on sellistel patsientidel kas vaimne, psüühiline või raske füüsiline puue, mis oluliselt raskendab hambaarstil patsiendi ravimist. Kuna aga hammaste tervis mõjutab olulisel määral meie üldtervist, ei saa patsient aga ravimata jääda,“ sõnas dr Kiige. Kuivõrd terviseprobleemidega patsiendid võivad hambaarsti ja protseduuri karta ning sellest lähtuvalt käituda ettearvamatult, on hambaarsti sõnul patsiendil mugavam ning hambaarstil lihtsam vajalikke protseduure teostada üldnarkoosis, mil patsiendi keha on fikseeritud asendis ja teatud protseduure on võimalik kiiremini teostada. „Samal põhjusel on ka meditsiinilise põhjuseta, ent väga suure hirmu korral üldnarkoos põhjendatud,“ ütles dr Kiige, lisades, et narkoosis hambaravi teostatakse ka lastele alates 3. eluaastast.

Lisaks psühholoogilistele ja füsioloogilistele probleemidele ning ulatusliku kirurgilise ravivajadusega patsientidele teostatakse üldnarkoosis hambaravi ka neile, kellele lokaalanesteesia on vastunäidustatud. „Mõnikord ei pruugi lokaalanesteetikum kas ägeda põletiku, allergia või lihtsalt anatoomiliste eripärade tõttu toimida ning protseduur on hoolimata valuvaigistavast süstist valulik. Seda saab aga teada alles pärast lokaalanesteetikumi proovimist või juhul, kui varasemalt pole süstist üldse abi olnud,“ ütles dr Kiige.

Kuidas protseduur välja näeb?

Dr Kiige sõnul otsustab üldnarkoosi vajalikkuse ja võimalikkuse üle patsiendi hambaarst koostöös anestesioloogiga. „Kui üldnarkoosi vajalikkuses on selgusele jõutud, kaardistab hambaarst suu seisukorra, saadab patsiendi vajadusel röntgenisse ning annab täitmiseks üldnarkoosialase küsitluse, mille hiljem edastab anestesioloogile,“ selgitas dr Kiige. Järgmiseks visiidiks koostab hambaarst raviplaani ning vaatab selle koos patsiendiga üle. „Selleks ajaks on olemas anestesioloogi vastus selle kohta, kas üldnarkoosi on võimalik teostada ning kui see on võimalik, tuleb patsiendile selgitada narkoosi toimimist, protseduuri kestust ja maksumust, võimalikke tüsistusi ja kõike muud narkoosiga seonduvat,“ lausus hambaarst. Seejärel planeeritakse protseduuri aeg. Et operatsioon mööduks ohutult ja sujuvalt, tasub kindlasti jälgida arsti antud soovitusi – näiteks ei tohi operatsioonieelsel nädalal tarvitada alkoholi ning kuus tundi enne operatsiooni ei tohi süüa, juua, suitsetada ega nätsu närida. „Üldnarkoosi teostab alati anestesioloog ning narkoosi kestus on maksimaalselt kolm tundi, pärast mida tasuks patsiendil varuda kuni tund kliinikus taastumiseks ning omale lähedane inimene vastu kutsuda, kellega koos kliinikust lahkuda,“ sõnas dr Kiige, lisades, et pärast üldnarkoosi on patsient sageli segaduses, uimane ja väsinud, mistõttu ei tohiks kindlasti juhtida autot ega tarvitada alkoholi.

Allikas: Optimist Public

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare