„Neid patsiente, kel oli A gripi pneumoonia ja kes vajasid kopsude kunstlikku ventilatsiooni või mitteinvasiivset hapnikravi, oli meie haiglas kaheksa,“ rääkis Märtin. Nendest kõige kauem viibis haiglas 67-aastane mees, kes saabus kiirabiga haiglasse 12. märtsil ja väljus sealt 19. juulil.

Kogu selle aja jooksul vajas ta kõikvõimalikke organsüsteemide toetust, neeruasendusravi ja muid võtteid. See patsient jäi ellu ja käib praegugi arstide vahet. Kõige lühem viibimine oli kaks päeva – arstid pingutasid küll, kuid tulemust ei olnud.

„Ravi kõige kallim maksumus oli 91 000 eurot. Kõige väiksem raviarve oli 1700 eurot,“ ütles Märtin. „Keskeltläbi maksab ühe intensiivravile laekunud patsiendi ravijuht umbes 26 000 eurot. Kaheksa patsiendi ravi kolmanda astme intensiivis maksis meie haiglas ligi 200 000 eurot.“

Kui patsient vajab veel ekstrakorporaalset hapnikravi ehk olukorras, kus kops on täiesti välja lülitatud, hingamisaparaadist pole ksau ja inimese verd puhastatakse läbi masina eraldi veresoonte kaudu, lisandub raviarvetele veel selle maksumus. Niisugust ravivõimalust pakutakse regionaalhaiglates.

Märtin tõi võrdluseks, et gripivaktsiin maksis eelmisel hooajal ligi 8 eurot ehk kaheksale patsiendile oleks võinud kuluda 64 eurot 200 000 euro asemel.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova andmetel oli aastatel 2011-2016 hospitaliseerimist vajanud grippi haigestunute arv 2891. Intensiivravi vajanuid oli 431, nende seas 129 last ja 6 rasedat. Suri 105 inimest, nende seas neli last ja kaks rasedat. Ükski gripi tõttu surnud patsient polnud vaktsineeritud.

Allikas: Kliinik.ee