Toidutalumatus ei ole sama mis toiduallergia. Toiduallergiat on küllaltki kerge tuvastada, kuna sümptomid avalduvad pärast allergeeniga kokkupuutumist kohe ja keha reaktsioon (näiteks hingamisteede tursumine või nahalööve) on reeglina äge. Toidutalumatus on aga nähtus, mida üldjuhul võimaliku tervisehädade põhjustajana ei teadvustata, olgugi et kergemal või raskemal kujul esineb seda valdaval osal inimestest.

Toidutalumatuse nähud võivad avalduda alles paari-kolme ööpäeva pärast ja seetõttu on raske tõmmata paralleeli mõne selle aja jooksul tarbitud konkreetse toiduaine ja ilmnenud sümptomite vahel. Samuti ei teata, et toidutalumatus võib lisaks nohule, astmale, seedeelundkonna häiretele ja nahalöövetele avalduda ka liigesepõletiku ja liigesevalu, aga ka lihasevalu ja väsimusena. Samuti võib see põhjustada kesknärvisüsteemiga seotud probleeme, nagu näiteks migreeni, peavalu, hajevil olekut, tujumuutusi, depressiooni, rahutust, väsimust ja hüperaktiivsust. Teisisõnu: sellest, mida me sööme, sõltub paljuski see, kes me oleme.

Toidutalumatus häirib ainevahetust, põhjustades omakorda ülekaalu. See aga võib kaasa tuua tõsiseid haigusi, eriti siis, kui rasv on kogunenud siseelundite ümber.

Toidutalumatusest kaaluprobleemideni

Kui meil on mingi toiduaine suhtes talumatus, siis suureneb soole limaskesta läbilaskvus, mille tõttu satuvad toiduosakesed vereringesse. See tekitab organismis põletikku ja vastureaktsioonina asub keha enda kaitseks tootma antikehasid, mille ülesanne on vereringesse jõudnud toiduosakeste hävitamine. Selle tulemusena vabaneb kehasse omakorda kahjulikke jääkaineid, mis põhjustavad erinevaid vaevusi.

Eelkirjeldatud ahelreaktsiooni põhjustavate toiduainete sage tarbimine häirib lõppkokkuvõttes ainevahetust. Seetõttu öeldaksegi, et põletikus organism ei taha kuidagi kilodest loobuda. Siin peitub ka põhjus, miks mõnel meist dieedi kui tahes madalast kaloraažist või suurest kehalisest koormusest hoolimata ei õnnestu kaalu langetada.

Ülekaalu põhjustav häiritud ainevahetus võib kaasa tuua tõsiseid haigusi, eriti siis, kui rasv on kogunenud siseelundite ümber. See on tuntud arteriseinte põletike põhjustaja, samuti on see tähtis tegur südamehaiguste, diabeedi ja mõnda liiki kasvajate tekkel. Nii tuleb lisaks üldise kehakaalu jälgimisele regulaarselt kontrollida ka kõhuõõnesisese rasva protsenti. Kaalulangetajal on hea teada sedagi, et võideldes üleliigse kõhuõõnerasvaga, ta ainult ei pikenda oma eluiga, vaid tõstab sõna otseses mõttes oma tuju. Kõhuõõnerasva mõjul suureneb stressihormooni kortisooli ja väheneb hea enesetunde hormooni endorfiini tootmine.

Toidutalumatust saab testida

Nii nagu tehakse kindlaks veregruppi, võiksid inimesed teada ka seda, milliste toiduainete suhtes neil esineb toidutalumatust. Seda saab uurida oma perearsti juures, aga kasutada saab ka apteegis müüdavat toidutalumatuse testi, mis aitab tuvastada toidutalumatust 46 toiduaine suhtes. Perearsti kabinetis ja mõnes apteegis on võimalik teha kehakoostise uuringut, millega määratakse kindlaks kehamassiindeks ja skeletilihaste protsent ning keha üldine ja kõhuõõnerasva protsent. Samuti on võimalik teada saada oma päevane lubatud kaloraaž.

Kaalulangetaja meelespea

Kõige suuremaks abiks kaalulangetajale on normaalne füüsiline koormus ja mitmekülgne tasakaalustatud toitumine. Ülekaalulisena regulaarset liikumist ja toidusedelit kavandades tuleks meeles pidada, et kaalu langetamisel ei tohi olla liialt tormakas.

Rasvtõvega seotud haigused alluvad ravile kõige paremini, kui kaalu langetatakse mõõdukalt – 5–10% kaalulangusel on tervisele kõige suurem mõju. Seega on mõistlik alustada endale füüsilise koormuse andmist pigem jalutuskäikudest kui jõusaali tormamisest.

Toitumisel on oluline tähelepanu pöörata, et söödaks regulaarselt 3–4 toidukorda päevas.

Allikas: Südameapteek