Doktor osutab, et viimatised tervise arengu instituudi andmed meeste kehakaalu kohta pole kuigi rõõmustavad. 2014. aastal oli 39% mehi vanuses 16–64 eluaastat ülekaalulised, 18,9% aga suisa rasvunud. Kehvasti on lood ka liikumisega: eelmise aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel ei tegele tervisespordiga minimaalseltki 39% meestest, kes seda tervise tõttu teha saaks.

„Ülekaal ja meessuguhormooni ehk testosterooni tase on otseses seoses – kõrge kehakaalu korral muutub mehe hormonaalne regulatsioon ja meessuguhormooni tase langeb,” märgib dr Pomm. Vähenenud hormoonitase aga põhjustab väsimust, kurnatust, keskendumisraskusi, suguiha vähenemist ja erektsioonihäireid.

Dr Pommi sõnul saab meest nende hädade puhul küll ravimitega ajutiselt aidata, aga kui inimene ise kehakaalu langetamiseks midagi ette ei võta, siis püsivat tulemust pole loota.
„Sageli hakkab mees, kel on õnnestunud kaalu langetada, end paremini tundma, tema seksuaalne võimekus paraneb ja selle nimel on paljud mehed valmis toitumis- ja liikumisharjumusi muutma,“ nendib dr Pomm.

Liiga palju alkoholi

Vastuvõtule pöördunud meeste tervisekäitumist uurides küsivad arstid enamasti ka alkoholitarvitamise kohta. Dr Pommi sõnul jäetakse õllejoomine sageli mainimata – see justkui polekski mõne mehe silmis alkohoolne jook. „Samas tuleb jutu käigus välja, et õhtuti juuakse prae kõrvale kaks pudelit õlut,” märgib doktor. Lisaks sellele, et õllejoomine kätkeb endas alkoholitarvitamisega seotud riske, tekitab alkohol söögiisu ning sellest saab juba hulga kilokaloreid, näiteks pudel õlut katab umbes 7% päevasest kalorivajadustest.
Ka alkoholitarvitamise näitajad teevad tervise arengu instituudi andmetel eestlaste puhul muret. Aastal 2013 tarbiti iga Eesti elaniku (sh raugad ja imikud) kohta 10,6 liitrit puhast alkoholi. Valdava osa sellest jõid ära mehed.

„Krooniline alkoholitarvitamine rikub mehe munandite talitust ja toimib toksiliselt munandites paiknevatele Leydigi rakkudele, mis on seotud meessuguhormooni tootmisega. Alkohol muudab ka hormoontasakaalu ja ainevahetust, mis viib omakorda meessuguhormooni taseme alla – nii kõrgeneb naissuguhormooni tase,” selgitab dr Pomm. Tulemuseks on jällegi suguiha langus, väsimus, erektsiooniprobleemid. Alkoholismi korral võib kaasneda ka suguaktiga seotud naudingulisuse langus või raskused saavutada seemnepurset.

Viljakusega seotud mured

Liigses kehakaalus ja alkoholiga liialdamises võib peituda põhjus, miks mehel ei õnnestu isaks saada. Suur kaal mõjutab hormoonsüsteemi ja seemnerakkude neid omadusi, mis on vajalikud viljastamiseks. Ülekaalulistel võib seemnerakkude arv seemnepurskes olla kolmandiku võrra väiksem kui normkaalulistel meestel. Kirjeldatud muutused spermas on jällegi seotud negatiivsete nihetega mees- ja naissuguhormooni tasemes, mille tulemusel ei tooda munandid enam piisaval arvul seemnerakke ning nende liikuvus ja ehitus on muutunud halvemaks.

„Tüsedate meeste sperma viljakust näitavad parameetrid võivad osutuda palju kehvemateks kui normaalkaalus meeste sperma näitajad,” selgitab doktor. Kaalu alandamisel on sageli näha ka viljakusvõimekuse näitajate paranemist.

Kui liigsest alkoholitarvitamisest ei ole mehe munandites või hormoontalituses püsivaid muutusi tekkinud, saab alkoholist ja muudest meelemürkidest loobumisel viljakusvõimekust parandada, pöördumatute kahjustuste ilmnemisel paraku tagasiteed enam ei ole.
Dr Pomm märgib, et nii nagu teistegi tervisehädade puhul, on ka seksuaaltervises ilmnevate probleemide korral sageli palju abi elustiili korrigeerimisest (kaalu langetamisest, alkoholist ja suitsetamisest loobumisest). Ravimitest üksi ei pruugi piisata, kui puudub soov tervislikeks eluviisideks.

Põhjused, mis toovad mehed androloogi vastuvõtule, saab laias laastus jagada kolmeks ning kaks neist ongi seotud viljatuse ja seksuaalhäiretega. Arstile tullakse ka eesnäärmekaebuste korral ning kuse- suguelunditega seotud põletike, sh sugulisel teel levivate haiguste, pärast.

EE erileht Terve Pere, november 2015