Unearst Juhan Kaldre: mida teha, kui uni kuidagi tulla ei taha
Kehva unega on keerulistel eluperioodidel kokku puutunud suurem hulk inimesi. Mõnikord laheneb mure iseenesest, kuid võib süveneda ning vajada arsti ja võib-olla ka unerohtusid. Viimaseid tuleb aga tarvitada vastutustundlikult ja võimalikult harva, sest liialdamine võib viia ravimisõltuvuseni, hoiatab Hea Une Keskuse psühhiaater-unearst Juhan Kaldre.
Kaldre selgitab, et nn unerohtudena kasutatakse kõige sagedamini uinuteid, kuid ka rahusteid. Samuti hõlbustavad uinumist mõned antidepressandid, antihistamiinikumid ja melatoniin, mida erinevalt eelnevatest nimetatutest müüakse käsimüügiravimina.
Kui uni on halb , siis uni ei tule, on liiga lühike või katkendlik. Kas unerohi lahendab probleemi? Perearst, kellele inimene sellist muret enamasti esimesena kurdab, kirjutabki tavaliselt välja kas uinutid või rahustid. Dr Kaldre ütleb, et ravimitele lootma jäämine on kahe otsaga asi ja need ei pruugi olla mure lõplik lahendus, sest nende mõju on tõendatud vaid lühiajalisel, kuni kuuajalisel tarvitamisel. „Mida pikemaajaliseks tarvitamine läheb, seda enam hakkab asi kalduma ravimisõltuvuse poole. Siis hakkab suurenema ka erinevate muude probleemide hulk, mis ravimitest tulenevad. Näiteks on ravimil liiga tugev toime – inimene on päeval väsinud, tekivad keskendumishäired, mäluhäired, tasakaaluprobleemid eriti vanematel inimesetel. Just eakamatel tasub uinutite ja rahustitega olla väga ettevaatlik, sest kukkumised ei ole neile luumurruohu tõttu naljaasi,“ räägib Kaldre.
Unepill võimalikult harva
Tõenäoliselt rõhutab arst ravimit välja kirjutades, et seda tuleks tarvitada võimalikult harva ning kindlasti mitte pidevalt pikka aega järjest. Pikaajaliseks uinutite ja rahustite tarvitamiseks nimetatakse aga juba nende üle ühe kuu võtmist juhul, kui ravimit võetakse iga päev. „Sõltuvusest saame rääkida siis, kui unerohtu on võetud mitmeid kuid või koguni aastaid järjest. Samas enne sõltuvuse teket areneb kiiresti välja tolerants ravimi suhtes. See tähendab, et sama annus ei avalda enam soovitud mõju ning ravimiannused aina suurenevad. Pikaajalisel tarvitamisel tekib ka see probleem, et inimene ei saagi enam ilma tablettideta magada. Klassikaliselt tekitavad sõltuvust just rahustid, mida inimene hakkab märkamatult aina rohkem tarvitama ning millest loobudes tekivad tugevad füüsilised võõrutusnähud,“ selgitab unearst.
Sõltuvusest lahtisaamine ei ole lapsemäng. Mida kauem on ravim kasutusel olnud, seda enam kannatlikkust nõuab ka loobumise protsess. Kaldre sõnul päevapealt neid enamasti pole võimalik lõpetada. „Kes on ravimit rohkem tarvitanud, kui arst ette kirjutas ning teinud seda ka pikka aega, siis tõenäoliselt vajab ta võõrutusel asjatundja abi. Ravimiannuseid on vaja vähendada järk-järgult ning väga võimalik, et patsient vajab selle aja jooksul ka psühholoogilist tuge,“ ütleb Kaldre. Ta rõhutab, et kui võtta unetablette nii nagu arst ette kirjutas ehk ainult tõelisel vajadusel ning harva, siis sõltuvuseni ilmselt ka ei jõua.
„Siin võib tekkida küsimus, et kas üksik uinumisraskus või lühikest aega kestnud unetus vajab üldse ravi. Selline periood tekib tavaliselt vastusena mingile sündmusele nt elumuutusele. Kuni sündmus laheneb, võid unehäireid pidada pigem normaalseks ning võib-olla vajaks see inimene hoopis rahustamist ja selgitustööd. Kui aga on tegemist kroonilise ja pikaajalise unetusega, siis see vajab muidugi ravi.“
On ka muid võimalusi peale tablettide
Kaldre selgitab, et unetus ei tähenda seda, et inimene üldse ei maga. Unetuteks nimetatakse neid, kes kannatavad unepuuduse all – on uinumisraskused, katkendlik uni või liigvarajane ärkamine. Hästi sage on see, et unetuse all kannatavad inimesed alahindavad oma und. Paljude ärkamistega mööda saadetud öö järel tunneb inimene ennast väsinuna ning tal tekib kergesti tunne, et ju ei ole öösel üldse magatud.
Unearst soovitab taoliste unehäirete korral nõu pidada unespetsialistiga, kellega koos leitakse murele sobilik lahendus. Väga võimalik, et see on teraapia, millega lahendatakse probleem kompleksselt. „See on töö inimese käitumise, mõtete, magamisharjumuste ja ööpäevarütmiga. Teraapia võib sisaldada erinevaid lõdvestumistehnikaid ehk näiteks seda, kuidas saada lahti unetuse nn nõiaringist ehk ärevusest juba ainuüksi selle ees, et äkki uni ei tule ja murest homse päeva ees. Tähtsal kohal teraapias on voodis oleku aja piiramine. Kui uni ei tule, tuleb voodist välja tulla, mitte tegeleda seal tundide viisi une ootamisega. Seda viga teevad magamisega jännis olevad inimesed väga sageli. Need võtted on pikas perspektiivis tablettidest efektiivsemad ja tervislikumad,“ räägib Kaldre.
Mida veel saab ise teha, et uni paremini tuleks ja kosutaks? „Need on tegelikult hästi lihtsad nõksud – tuleb minna samal ajal voodisse ja ärgata enam-vähem samal ajal. Magamistuba peaks olema vaid puhkamiseks, mitte aga töötegemiseks. Sinna ei ole vaja ühtegi ekraani – ei arvutit, televiisorit ega ka nutitelefoni. Alkoholi ei tohi kindlasti pruukida unerohuna, sest ta hoopis rikub und,“ lisab Kaldre.
