Uni ja ka unehäired on erinevatel eluetappidel erinevad
Kuidas end igal ööl korralikult välja magada, räägib Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku vanemarst-õppejõud ja unearst, meditsiinidoktor Marlit Veldi.
Uni on organismile sama vajalik kui toit või õhk. Inimene magab keskmiselt kolmandiku oma elust ja une ajal meie organism puhkab ja taastub, seda ka raku tasandil. Puhanud enesetunde saavutamiseks vajab täiskasvanud inimene uneaega keskmiselt 7–8 tundi, koolilaps 9 tundi.
Unehäired ja vähene magamine rikub organismi tasakaalu ja soodustab mitme haiguse – ülekaal, suhkruhaigus, südame isheemiatõbi, kõrgvererõhktõbi – kujunemist. Muide, keskajal kasutati inimese ärkvelhoidmist üsna tõhusa piinamisvahendina. Terve inimene suudab ärkvel püsida 8–10 ööpäeva. Registreeritud ärkveloleku rekord on 18 päeva, 21 tundi ja 40 minutit.
Kõigepealt arsti juurde!
Unearsti esimene soovitus on: igasuguste unehäirete korral peaks oma kaebustega esmalt siiski arsti poole pöörduma, sest ise ei pruugi põhjuste peale üldse tullagi. „Unetusel on nii kehalised kui ka psüühilised põhjused ja need on vaja koos arstiga välja selgitada,“ ütleb Veldi.
Kõige targem on esmalt pöörduda oma perearsti poole, kes siis annab saatekirja eriarsti juurde.
Tegelikult Eestis unearste selle sõna otseses mõttes ei olegi. „Lihtsalt erineva eriala arstid omandavad juurde unealaseid teadmisi. Seda teevad nii nina-, kõrva-, kurguarstid nagu mina, aga ka psühhiaatrid, kardioloogid, kopsuarstid ja teised,” selgitab Veldi.
Hirm, et ei jää magama
„Väga tihti on põhjuseks, et me õhtul magama jääda ei saa, hirm. Hirm, et kui läheme voodisse ja kramplikult mõtleme magamajäämisele, uni ikkagi ei tule. Selle hirmuga tuleb võidelda. Umbes nii nagu kõrgusekartusega inimene võitleb oma hirmuga – ja temast võib saada lendur. Hirm ei kao iseenesest ära. Kui sellega ei võitle, siis hirm hoopis suureneb,“ on Veldi kindel.
Veldi sõnul arvab enamik inimesi, et kui ta magama jääda ei saa, siis see ongi unetus. „Unetus on tegelikult omakorda põhjustatud erinevatest unehäiretest. Kõige tavalisem on psühhovisioloogiline insomnia, kõigist unetusjuhtudest moodustab see lausa ühe kolmandiku. Ehk teisisõnu on see emotsionaalsest pingest ja stressist tingitud unetus.“
Rahutute jalgade sündroom
Teine sagedasti esinev põhjus on rahutute jalgade häire. Halb on see, et arst tihti ei oska nende kaebuste kohta küsida ja patsient ise ei tule selle peale, et häiret kirjeldada.
Rahutute jalgade sündroom (inglise keeles restless legs syndrome – RLS) on levinum keskealiste ja küpses eas inimeste seas – pea pooled üle 65-aastased on sellega kimpus. RLS-i tõttu tunneb inimene säärtes ja labajalgades ebamugavust (värinad, judinad, pinge, sikutamis- ja mullitamistunne, surin), mis on kõige tugevam ja häirivam just puhkeolekus ning süveneb eriti lamades ja istudes. Leevendust annab kõndimine ja jalgade liigutamine. Samad sümptomid võivad, muide, esineda ka kätes ja õlgades. RLS-i all kannataja ei saa magama jääda ja kui jääbki, siis ärkab mitu korda üles – jalgade tahtmatu liigutamine ebamugavustundest lahtisaamiseks jätkub ka une ajal.
Miks RLS tekib, ei ole teada. Riskiteguriks on rauavaegus, samuti teatud antidepressantide kasutamine. Haigus kujuneb sagedamini reumatoidartriiti, perifeerset neuropaatitat ning neeru- ja südamepuudulikkust põdevatel inimestel. Veldi julgustab inimesi RLS-i kaebuste käes kannatajaid neuroloogi poole pöörduma – õige raviga läheb elu ja magamine palju kergemaks, kuigi täiesti välja ravida seda sündroomi veel ei osata.
Uneapnoe tekitab lämbusmistunde
Kolmandad kõige sagedasemad unehäired on unearsti sõnul uneaegsed hingamishäired: „Väga palju patsiente tuleb minu juurde ja ütleb, et nad ei julge magama jääda – kardavad, et lämbuvad ära.“ Tegu on tõenäoliselt uneapnoega, mille tagajärjel tekib magades hingamisseiskus, mis põhjustab inimesel lämbusmistunnet. Tõsi, päris ära inimene niimoodi ei lämbu, sest unelämbuse episoodi (kestab 10 sekundit ja rohkem) lõpetab diafragma jõuline kokkutõmme. Igal juhul on aga uneapnoe korral uni tõsiselt häiritud ja tulemuseks võivad olla kõikvõimalikud muud tervisehädad ja haigused.
Unetusel on veel palju põhjuseid
Unetuse põhjusi on aga palju rohkem. Lühiajalist unetust võivad põhjustada näiteks kas või kohanemisraskused. Pidevad unetuse põhjused võivad olla psühhiaatrilised häired (psühhoos, meeleoluhäire, ärevushäire, paanikahäire). Ka sõltuvus uimastitest, alkoholist või mis tahes stimuleerivast ainest võib kaasa tuua unetuse.
Unetus võib seotud olla ööpäevase rütmi häirumisega (inimene läheb liiga hilja või üldse „valel” ajal magama, tal on öine töö ja nii edasi).
On ka hulk haigusi, mis võivad kaasa tuua unetuse: dementsus, Parkinsoni tõbi, reflukshaigus, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, fibromüalgia.
On olemas ka idiopaatiline unetus, mida nimetatakse teisisõnu eluaegseks unetuseks. Haigus on tingitud ebanormaalsest neuroloogilisest kontrollist une-ärkamissüsteemi üle.
Hästi tähtis on unehügieen
Unehügieeni eiramine võib samuti põhjustada unetust. Siinkohal toome unehügieeni põhitõed, mida eirata ei tohiks, kui tahate õhtul ruttu magama jääda ja ennast öö jooksul korralikult välja puhata:
* Ära veeda liiga kaua aega voodis. Mine voodisse alles siis, kui oled valmis magama jääma. Kui oled ärganud, tule voodist välja.
* Ära püüa vägisi magama jääda. Mida rohkem püüad, seda rohkem ärkvelolekuseisund selgineb ja võimalus uinuda väheneb.
* Vii kell magamistoast ära. Nii kella tiksumine kui ka helendav numbrilaud takistavad uinumist.
* Väldi hilja õhtul kehalist aktiivsust. Füüsilisi pingutusi ei tohiks teha vähemalt paar-kolm tundi enne voodisse minekut.
* Väldi enne voodisse minemist kohvi ja alkoholi ning ära suitseta.
* Ära söö enne voodisse minekut raskesti seeditavat toitu.
* Ära joo palju enne voodisse minekut.
* Mine magama ja tõuse üles alati samal ajal (ka nädalavahetuseti).
* Ära maga päeval. Kui aga oled harjunud tegema päevast uinakut, ära tee seda hilisel pärastlõunal või õhtul.
* Veendu, et magamiskeskkond on võimalikult mugav (õige temperatuur, vähe valgust ja müra).
Asjad, mida saab muuta
Uinumise ja hea une seisukohalt on väga olulised materiaalsed asjad: voodi, madrats, padi, tekk, magamistoa sisustus ja muu selline. Vana ja lohku vajunud madrats võib teie uinumise ja une täiesti ära rikkuda (madratsit soovitatakse vahetada iga 10 aasta järel). Poes madratsit valides tuleb sinna tegelikult ka pikali visata ja proovida, kas just selline teile sobib.
Ka patja tuleb hoolega valida, sest selle ülesanne on toetada kaela kõigis magamisasendites. Padja valikul tulevad mängu ka näiteks õlgade laius ja lemmikmagamisasend. Katsetage patja poes samamoodi nagu madratsit!
Magamistoas ei tohi olla liiga soe ja peab olema vaikne (kui muidu ei saa, kasuta kõrvatroppe). Ka peab magamistoas olema võimalikult pime või hämar, abi võib saada silmaklappidest. Kui öösel ärkate, ärge lampi põlema pange. Ka näiteks kööki jooma minna katsuge ilma valgust süütamata.
Unerohi aitab ka
Tihti saab inimene abi unerohust. Ja sageli on seda esimest korda välja kirjutatud siis, kui inimene mingi füüsilise vaevuse tõttu (näiteks selja- ja kaelahädad) ei saa magama jääda, sest tal on võib-olla valud ja ta otsib kogu aeg asendit, milles veidikenegi parem oleks. Mis unest siin veel rääkida!
Unearst nendib, et tihti on unerohu puhul tegu platseeboefektiga. See tähendab, et puhtfüsioloogiliselt peaks organism pikka aega kasutatava unerohu suhtes tolerantseks muutuma, aga kui inimene on harjunud igal õhtul unerohtu võtma ja ta tõepoolest selle abil kiiresti uinub, siis miks mitte. Järsult unerohust loobumine võib lõppeda sellega, et tõepoolest ei jäägi magama, olgugi et kõik muud unehügieeni tingimused on täidetud.
Hea une saladus
Marlit Veldi on koos ajakirjanik Silja Paavlega kirjutanud raamatu „Hea une saladus”.
See on lihtsas keeles kirjutatud käsiraamat, mis räägib une olemusest ning unehäiretest ja nendega võitlemisest.
Raamatust saab teada, et uni on inimese erinevatel eluperioodidel erinev ning ka unehäired võivad vanuseti erineda. Nii ongi raamatus mõeldud kõigile – nii väikeste lastega emadele, tudengeile kui ka eakatele. Kõrvuti levinud unehäirete kirjeldamisega ja nippidega nendega toimetulekuks rõhutavad autorid, et uneprobleemid ei pruugi alati olla haiguslikud – nende põhjustajaks võib olla kas või halb madrats, vale padi, liigne valgus magamistoas. Peale vajalike teadmiste ja heade nõuannete leiab raamatu lõpust kaks testi, üks iseenda unisuse ja teine oma lapse une hindamiseks. 160-leheküljelise raamatu on välja andnud kirjastus Pegasus.
Elukiri
