Nii esineb uriinipidamatus kümnel protsendil naistest, kes on sünnitanud kolm, neli last sünnitanud naiste hulgas on see protsent kasvanud 15ni.

Naistel toetab põit ja kusejuha lihaste kiht, mida kutsutakse vaagnapõhjalihasteks. Need lihased toetavad kusejuha sulgurit ning kui need lihased nõrgenevad ja nende elastsus väheneb, võivad ka kõige tavalisemad toimingud nagu näiteks köhimine naistel uriinilekke põhjustada. Vaagnapõhjalihased võivad venida ja nõrgeneda näiteks raseduse ja sünnituse ajal. Ka ülekaal koormab vaagnapõhjalihaseid liigselt.

Menopausi ajal võib väheneda vaagnapõhjalihaste verevarustus ja nende funktsioneerimine muutub nõrgemaks, mis aga tingib uriinipidamatust. Sedamööda, kuidas vanus kasvab, muutuvad keha lihased nõrgemaks ja pärast menopausi muutub naissuguhormooni (östrogeeni) vähenemise tõttu põie ja kusejuha seina limaskest õhemaks.

Uriinipidamatuse riskifaktorid:

  • Pärilikkus
  • Haigused (diabeet, Parkinsoni tõbi, neuroloogilised haigused, põiepõletik, depressioon)
  • Naissugu
  • Kõrge iga
  • Rasedus, (korduv)sünnitus
  • Menopaus (östrogeeni vähesus)
  • Vaagnaelundite operatsioonid
  • Ülekaal
  • Vähene või liigne füüsiline koormus
  • Alkoholi ja tubaka liigne tarbimine
  • Liikumispuue
  • Kõhukinnisus
  • Ravimid

Naistel on soovitatav teha regulaarselt vaagnapõhjalihaste harjutusi (nn Kegeli harjutusi), mis tugevdavad lihaseid, vähendades pidamatuse riski ning suurendades muuhulgas ka seksuaalset naudingut. Täpsemalt saate lugeda www.kuivaks.ee lehelt.

Räägi arstiga

Uriinilekke esinemisel tuleb välja selgitada pidamatuse põhjus. Perearst püstitab esmase diagnoosi ja sobiva ravi ning vajadusel suunab edasi günekoloogi, uroloogi või muu eriarsti juurde. Ravi sisaldab vaagnapõhja lihaste tugevdamist, medikamentoosset ravi või lõikust, tihti soovitatakse vältida kõhukinnisust korrigeerides oma toitumisharjumusi ja vähendada kehakaalu.

Valmistudes arsti konsultatsiooniks, püüa leida vastused järgmistele küsimustele:
1. Kas te tunnete vahel, et ei ole oma põit täielikult tühjendanud?
2. Kas peate tualeti kasutamiseks kiirustama?
3. Kas olete sageli närvis, sest arvate, et võite kaotada kontrolli oma põie- või
sooletegevuse üle ?
4. Kas ärkate öö jooksul kaks või enam korda, et minna tualetti?
5. Kas mõnikord tekib leke enne tualetti jõudmist?
6. Kas mõnikord tekib leke, kui tõstate midagi rasket?
7. Kas teil on esinenud uriinilekkeid sportimisel?
8. Kas mõnikord tekib leke asendi muutmisel, pikaliasendist istukile või püsti
tõustes?
9. Kas punnitate soolte tühjendamisel?
10. Kas vahel määrite oma aluspesu?
11. Kas te kavandate oma igapäevaelu sõltuvalt sellest, kus asub lähim tualett?

Kui uriinipidamatust pole võimalik lihaste treenimise või ravimitega kontrollida, võib kasutada spetsiaalseid uriinipidamatuse sidemeid. Hügieenisidemed ja uriinipidamatuse sidemed on erinevad. Uriinipidamatuse jaoks mõeldud side neutraliseerib uriinilõhna, imab kiiremini ning suurematel sidemetel on külgedel kaitsebarjäärid. Sidemete abil on võimalik leevendada pidamatusega kaasnevaid hügieeniprobleeme ning säilitada inimese sotsiaalne suhtlus, liikuvus ja tavapärane aktiivsus. Sidemed annavad kindlustunde ka siis, kui kasutatakse korrigeerivat ravi. Sideme valimisel lähtutakse uriinipidamatuse raskusastmest. Uriini imavate toodete valik on tänapäeval väga kvaliteetne, varustatud lõhnaneutraliseerijaga ning valmistatud erineva kuju, suuruse ja imavusega, et igaühele leiduks sobiv lahendus. Tootevalikul saab abi tasuta nõustamisest Inkotubades, kuhu saab aja broneerida telefoni (646 2121) või e-kirja (www.kuivaks.ee) teel.

Põhjalik infot uriinipidamatusest naistel saab lugeda 2017. a valminud juhisest.

Jaga
Kommentaarid