„Kõige olulisem aspekt siinkohal ongi just patsiendi elukvaliteedi tõus – isegi kui me täna ei suuda kaugele arenenud eesnäärmevähist täielikult terveks ravida, saame rääkida efektiivsemast ravist, pikemast elulemusest ja palju paremast enesetundest patsiendi jaoks,“ selgitas dr Pokker.
Eesnäärmevähi diagnoosi on Eestis saanud 10 000 meest. Eesnäärmevähi riskifaktoriteks on perekondlik eelsoodumus ja eelkõige vanus – haigestumine on kõige sagedasem 65-74-aastaste meeste seas. Dr Toomas Tamme sõnul võib eesnäärmevähi teket soodustada ka suurel hulgal loomsete rasvade tarbimine ja kehakaalu tõus.

Oma kogemusi jagas patsient Kalev Lehtla, kes sai eesnäärmevähidiagnoosi 11 aastat tagasi. Tal lõigati ära eesnääre. Mõned aastat tagasi tuli haigus tagasi, aga nüüd viimased pool aastat on taas kõik näitajad korras. Temagi rõhutas, et haiguse peab avastama võimalikult vara, siis on seda kergem ravida. Seetõttu tuleb üle 50aastastel meestel kindlasti pöörduda perearsti poole ja teha PSA-test.
Lehtla eestvõttel asuti pärast konverentsi looma Eesnäärmevähi Liitu, patsientide ühingut, mis levitaks infot ja oleks haigetele toeks ning suhtlemiskohaks.
Toomas Tamm lisas, et aastas saab eesnäärmevähi diagnoosi ligikaudu 1000 meest ja nende elunemus 10 aasta pärast on 85%. Seega on selle haigusega võimalik suhteliselt kaua elada, kui see varakult avastada.