Uuring: sügiskrookustes peitub vähivastane imeravim
Avastuse teinud teadlased nimetavad ainet flower power'iks (eesti k lillejõud), sest vähkkasvaja "surmamiseks" piisab ühest manustamiskorrast. Veelgi enam - ainel ei paista olevat mingeid kõrvalmõjusid.
Kliinilised katsed väikesel grupil patsientidel (20-30 inimest) võivad alata lähikuudel, hiljemalt järgmisel aastal ning ravim peaks pärast tõsisemad uuringuid kasutamisvalmis saama viie aasta pärast, vahendab Daily Mail.
Ravimi põhikompenendiks on koltsitsiini-nimeline aine, sügiskrookuste ekstrakt, mille vähivastane toime oli ka varem tuntud, kuid mida peeti seni inimese organismile liialt mürgiseks.
Et mürgist toimet vähendada, kleepisid teadlased koltsitsiinile külge "saba", mis muudab aine seniks inaktiivseks, kuni see vähirakkudeni jõuab.
Kohale jõudnud, lõikab "saba" koltsitsiini küljest ära kasvajakudedes sisalduv ensüüm ja aine levib mööda kasvajat eluks vajaliku hapnikuga varustavaid veresooni laiali.
Hiirtega tehtud katsed näitavad, et halvaloomuliste kasvajate muutmiseks healoomulisteks piisab ühest doosist.
Ravimi üks leiutajatest professor Laurence Patterson Bradfordi ülikoolist sõnas, et mõnedel katsealustel hiirtel kadusid vähkkasvajad täielikult ega tulnud tagasi - ravi oli väga tulemuslik.
"Mitte kõigil, vaid ainult osadel hiirtel," rõhutab Patterson ning peab suhteliselt ebaharilikuks seda, et vaja läks vaid ühte ravimidoosi.
Ja mis samuti väga oluline: kuna ravim on aktiivne ainult kasvajarakkude suhtes, puuduvad tal paljudele teistele vähiravimitele omased kõrvalnähud.
Ravim, mis on praegu tuntud kui ICT2588, lõhub kasvaja eluks vajalikud veresooned ning peaks "töötama" kõigi kasvajate peal, välja arvatud vereloomekasvajad.
Kuna aine mõjub vaid kasvajarakkudele, ei muutu inimkeha selle suhtes resitentseks, nagu juhtub mitmete teiste vähiravimitega.
Professor Pattersoni sõnul on suur probleem aga selles, et vähihaiged saavad küll ühest kasvajast lahti, aga selle asemele tekib uus, sest vähk leiab organismi uue "sissepääsu".
Paljud teadlased on avastuse suhtes aga ettevaatlikul seisukohal.
Doktor Kat Arney Briti vähiuuringute fondist sõnas: "Loomkatsete tulemused on huvitavad, kuid peame ära ootama kliiniliste testide resultaadid, et olla kindlad, kas ravim ikka on ohutu ja efektiivne."
Mürgine silmailu koduaias
Sügiskrookuse mürgisust inimesed ei tea. Suvel taime maapealne osa kuivab, on pruunistunud ega näe just ülearu isuäratav välja, kuid eksikombel võib taime sibulat mugulsibulaks või lauguks pidada ja sööma hakata.
Sügiskrookus on väga levinud aedades ja tal on ilusad õied. Erinevalt krookusest (mis õitseb kevadel - toim) kasvatab ta lehed ainult kevadeks, suvel kuivavad lehed ära ja sügisel tulevad sibulast suured roosakad õied. Taime kõik osad on tohutu mürgised ja inimese jaoks tapvad.
