Valu intensiivsus ehk tugevus võib olla nõrgast tugevani. Võib esineda pidevat valu või valusööste. Valusööstud algavad äkki, ootamatult ja kestavad lühemat või pikemat aega. Valuhoog rindkeres võib viidata südamelihase infarktile, kõhus aga sapi- või neerukividele.

Igasugune esimest korda tekkinud tugev valusööst vajab arstiga konsulteerimist, vastavalt olukorrale kas kiirabi- või perearsti juures.

Kroonilise valu korral pole enamasti tegu organismi kaitsereaktsiooniga, see on pigem kohastumishäire. Kui valu on kestnud mõne kuu, loetakse see krooniliseks. Kroonilise valu puhul säilib nn valumälu nii kesk- kui piirdenärvisüsteemis ja inimene tunneb valu edasi, ehkki valu algne põhjus võib olla kadunud. Kroonilist valu soodustavad negatiivsed emotsioonid, näiteks hirmutunne ja masendus.

Valu muudab elu

Valu omakorda mõjub inimesele halvasti. Selle tagajärjeks võivad olla unehäired, isutus, kaalulangus, töövõime vähenemine, depressiivsus, ärevus jms.

Eakatel inimestel esineb kroonilist valu tunduvalt rohkem kui keskealistel, sest füsioloogiliste vanadusmuutustega sagenevad somaatilised haigused ja psühholoogilised muutused. Eakatel on mitu haigust korraga (luude ja liigeste haigused, kõrgvererõhktõbi, südame isheemiatõbi, ajuvereringe häired jm). Kõige sagedamini täheldatakse luude-liigeste-lihaste haigusi. Kroonilise valu üle kaebab 61% eakatest.

Valust ülesaamiseks on hulk soovitusi, samuti ravimeid. Kõigepealt on vaja teha uuringud, et arst leiaks valu põhjustava haiguse ja saaks panna diagnoosi. Valust vabanemiseks tuleb ravida eelkõige haigust, mis valu põhjustab, näiteks tuleb esmalt välja ravida põletik.

Kuidas valuga toime tulla?

Valuvaigisteid võetakse harilikult suu kaudu. Eelistada tuleks mittenarkootilisi ravimeid, ehkki vahel määrab arst vajadusel ka väga tugeva valuvaigistava toimega opiaate, näiteks morfiini.

Nõrgemate valude korral kasutatakse kõige sagedamini salitsüülhappe derivaate (atsetüülsalitsüülhapet või paratsetamooli). Viimast ei ole soovitatav tarvitada pikemat aega, samuti haige maksa korral, sest see preparaat avaldab märgatavat toimet maksale.

Atsetüülsalitsüülhape, ibuprofeen, ketoprofeen, diklofenak ja indometatsiin avaldavad valuvaigistava toime kõrval ka põletikuvastast toimet, kuid pikaajalisel kasutamisel on neil mao limaskesta ärritav toime ja nad võivad põhjustada isegi verejooksu seedetraktist. Viimasel ajal soovitatakse tarvitada Relifexi, mis seedetrakti ärritusnähtusid põhjustab vähem. Eriti soovitatakse seda kasutada luude ja liigeste haiguste (valu, jäikus, turse ja liikumise piiratus) korral.

Mõnikord täiendatakse ravi valuvaigistitega uinuti või antidepressandiga (näiteks Ceaxiliga). Sealjuures peab teadma, et antidepressant ei anna kohest raviefekti. Vajadusel määrab arst raviks kortikosteroide või manustatakse ravimeid süstlaga otse valutavasse liigesesse. Kasutatakse ka põletikuvastaseid ja valuvaigistavaid geele ning salve.

Kui arst lubab, on otstarbekas ravimeid vahetada või lühiaegseid ravivaheaegu pidada.

Kindlasti peaks koduapteek alati sisaldama mõnd valuvaigistit.
Valu vastu aitavad kindlasti ka muud meetodid.

Näiteks mõningane elustiili muutus, ravivõimlemine ja abivahendid (tugikorsett, kepp, kargud vms). Mõnikord kasutatakse liigesevalust vabanemiseks ka liigeste endoproteesimist.

Ravile halvasti alluva kroonilise valu korral on soovitatav pöörduda spetsiaalsesse valuravik


Abi valu vastu

Eestis on viis valuravi kabinetti − kolm Tallinnas, kaks Tartus ja üks Pärnus. Enamasti võtavad seal vastu anestesioloogid, sest arstiteaduskonnas õpetatakse neile valuravi eraldi õppeainena.

Valuteenistuse valuravikabinetis aidatakse kroonilise valuga haigeid. Samuti on eraldi valuravikabinet onkoloogiahaiglas vähihaigetele.

Krooniline valu on sageli põhjustatud kauaaegsest haigusest, näiteks liigeste kulumisest, närvikahjustusest. Krooniline valu halvendab inimese elukvaliteeti, häirides töötamist, igapäevaelu ja und. Krooniline valu vajab ühtlast ja pikaaegset valuravi.

Kroonilist valu ei saa enamasti täielikult välja ravida, tihti võib seda vaid osaliselt leevendada, parandada unerütmi. Õppides valuga elama ja valu aktsepteerides on inimesel võimalik oma igapäevaeluga paremini toime tulla.

Kõige sagedasemad kaebused on peavalud ja lülisambavalud − kaela- ja seljavalud. Rohkelt on ka liigesevalu. Teised valuliigid esinevad harvemini.

Peavalu raviga tegelevad neuroloogid.

Valukabinetti pöördudes ja registreerudes tuleks täpsustada, millist liiki valu all kannatate. Arsti vastuvõtule tulles oleks vaja kaasa võtta perearsti või raviarsti saatekiri, kasutatavate ravimite nimekiri (või ravimid) ja teie käes olevad meditsiinilised dokumendid: uuringute tulemused, väljavõtted jne.