Mati Talviku "Ajavagude" uus hooaeg Eesti ärimeestest
Järvamaa talunike peres sündinud Oskar Lõvi õppis Peterburi ülikoolis agronoomiks ja sai magistrikraadi Sorbonne'i ülikoolis Marie Curie juhendamisel. Ta töötas Pariisis Renault tehases, aga 1917. aastal läks tagasi Peterburi ja abiellus päev enne riigipööret.
1918-1919 töötas Lõvi põllumajanduse alal Turkestanis. Peagi tuli tal abikaasaga põgeneda kodusõja eest. 1920. aastal töötas Lõvi lühemat aega Eesti põllutööministeeriumis viinavabrikute osakonna juhatajana. Pärast viinavabrikute võrgu korraldamist siirdus ta Prantsusmaale. Oskar Lõvi täiendas end Sorbonne'i ülikoolis keemia ning radioloogia alal ning sai magistrikraadi Marie Curie juhendamisel. Hiljem töötas ta Renault' autovabrikus metallurgia alal.
Oskar Lõvi oli Pariisi Eesti Seltsi asutaja ning selle esimees. 1927. aastal tuli ta tagasi Eestisse. Samal aastal lahutas ta abikaasast, kes polnud kohanenud eluga Eestis ja elas Pariisis.
1932. aastal abiellus Oskar Lõvi endast 17 aastat noorema Herta Leonore Steiniga. Abielust sündisid lapsed Viiu Maria (1934–2004), Madli Eva (1936) ja Tõnis Oskar (1939).
Oskar Lõvi oli kaaliumsündikaadi Eesti esinduse omanik ja asus Kaali Agronoomilise Büroo juhatajaks. 1928. aastal asutas Oskar Lõvi OÜ Lihaeksport, eesmärgiks põllumajandussaaduste hindade parandamine. Temast sai OÜ Lihaeksport juhataja ning tapamaja direktor. Ühing hakkas esimesena Eestis turustama liha ja elusloomi Rootsi, Soome ja Venemaale, samas varustati ka siseturgu.
1937 sai Oskar Lõvist sai Eesti Piima direktor. Äri läks kohe hästi käima, juba kolmandal aastal saadeti Venemaale iga päev rongitäis piima ja koort. Talupidajad olid innukad piima andma hea hinna pärast.
Vene ja Saksa okupatsioonide ajal töötas Lõvi põllumajanduses, kuid tema sõnutsi iseloomustas neid aegu "pettumus ja nördimus". Pärast 16. juunit 1940 lubati tal mõnda aega juhtida endisi ettevõtteid, kuni septembris 1940 natsionaliseeriti OÜ Eesti Piim ja Lõvi asemele pandi osaühingut juhtima komissar.
Edasi pidas oma talu Keilas Tutermaal, mis oma väiksuse tõttu jäi puutumata nõukogude maareformist. 1941. aastal kutsuti Lõvi Tallinna ja pandi Põllutöö Rahvakomissariaadi Selhoznabi juhatajaks.
Saksa okupatsiooni algul töötas Lõvi jälle oma talus.
Saksa okupatsiooni ajal 1942–1943 juhatas Oskar Lõvi Maardu fosforiidivabriku ehitamist, aga vallandati sealt, sest oli Nõukogude okupatsiooni ajal sekkunud vastupanuliikumisse.
Ta jõudis veel ka talu pidada, enne kui koos abikaasa ja kolme lapsega 1944.aasta sügisel sõjapõgenikuna Rootsi ja sealt hiljem Ameerika mandrile rändas. Küpses eas sai Oskar Lõvist romaanikirjanik. Ta avaldas Jaan Järvalase nime all Torontos kolm romaani ja mäestused oma tegevusest Eestis.
"Ajavaod. Ärimehed" on ETV ekraanl pühapäeval kell 18.40.
