Millega tänavused superstaarisaate castingud üllatasid?

Ei üllatanud millegagi.

Igal aastal kinnitatakse, et osalejate tase on tõusnud, kas
ka tänavu on see ni
i?

Jah, ikka – tase on ka seekord tõusnud. Kõige selgemini
väljendub see selles, et kui lugeda lauljate ankeete, siis ilmneb, et peaaegu
kõik on laulmist õppimas: laulustuudiotes, eraõpetaja juures või
muusikakoolides.

Kes jäid rohkem silma, neiud või noormehed?

Eelvoorudest jääb alati mulje, et neiud on tublimad. Hiljem
– siis oleneb juba paljudest üksikasjadest, kes rebib ette, kes kukub välja –
otsustab ju vaataja. Seegi kord võlusid neiud - ühel päeval esines peaaegu
järjest kolm super tüdrukut. Mõni superpoiss oli ikka ka. Aga eks see ole vaid
esimene mulje, hiljem see muutub tugevasti, nagu kogemused on näidanud.

Kuidas jäite rahule osalejate laulude valikuga?

Valik oli endiselt kehv. Ei osata valida laulu, mis näitaks
häält, emotsioone, isiksust. Praktiliselt kõigil pidime paluma lauda ka teist
laulu, et võimetest pilti saada.

Mis on suurimad vead, mida saatesse soovijad teevad, et nad
edasi ei pääse?

Üksikud vead anname eelvoorus kindlasti andeks, kui ikka
veidigi häälematerjali ja soololaulja karakterit on. Isikupäratuid, kuigi
korralikke, me reeglina edasi ei lase, rääkimata möödalaulnutest.

Kui meenutate eelmiste aastate osalejaid, siis millised on
kolm lauljat, kes värvikatest superstaariks pürgijatest esimesena meenuvad ja
miks?

Taavi Petersoni võistlemist ei unusta ma kunagi – näiteks
ühes teatrivoorudest ei saanud ta suudki lahti, sõna otseses mõttes piuksugi
suust välja, kuna ta ei saanud aru, kus sisse astuda, kuid mul õnnestus lõpuks
kaaskohtunikud ära veenda, et ta tuleb siiski edasi lasta. Loomulikult
õigustavad seda saadet kõige rohkem Birgit Õigemeel ja Ott. Aga ka näiteks Arno
ja Birgit Varjun olid vähemalt saates väga ägedad. Praegu on veel hästi meeles
ka Kasatšoki-Jüri eelvoorud.

Kuidas sujub töö uute žüriiliikmetega Tanel Padar ja Chalice
kohtunikelaua taga?

Väga pingevaba on, ja nalja saab rohkem kui varem; seni
põhiliselt küll kaadri taga.

Kes on kõige karmim ja kes kõige leebem?

Keegi pole karm ja keegi pole leebe. Püüame lihtsalt
võimalikult õiglaselt hääletada ja esinejale oma hinnangut selgitada. Need
pikemad jutud muidugi eetrisse ei mahu. 
Selles saates pole kunagi olnud 
nõuet, et keegi kohtunikest peaks olema karm. Raud küll viitas oma
intervjuudes saate formaadile, et „keegi peab kuri olema“, kuid tegelikult seda
kuskil kirjas ei ole. Peame saates jääma iseendaks.