Vikerraadio peab 3. aprillil 50. sünnipäeva koos kuulajatega



Helgi Erilaid
Helgi Erilaid on Vikewrraadios töötanud algusest peale.Foto: Karin Kaljuläte

Esmaspäeval, 3. aprillil on 1967. aasta samal kuupäeval tööd alustanud Vikerraadio hommikust peale sünnipäeva lainel. "Vikerhommik" püüab otse-eetris purustada raadioga seotud maailmarekordeid ja kuulajate ning külaliste abiga võetakse ette neli rekordiüritust. Päev läbi jälgib saateid ja muid tegemisi kaamera, veebiülekanded toimuvad Vikerraadio Facebookis ja sünnipäevalehel https://viker50.err.ee.

Risto Lehiste muusikasaade pakub meenutusi ja nuputamist Vikerraadiost. Kaja Kärneri vahendusel heidetakse pilk Vikerraadio algusaegadesse. Kell 16.15 algab otseülekanne Vikerraadio sünnipäevakontserdilt, mis on muusikaline tagasivaade möödunud aastakümnetele Jarek Kasari tõlgenduses.

Sünnipäeva veebilehel saab valida lemmiksaadet, arvata ära Vikerraadio eetrihääli, kuulata saatejuhtide apse, osaleda viktoriinis, vaadata toimetajate videotervitusi, võita auhindu ning aidata kaasa Vikerraadio maailmakaardi loomisel. Mitusada inimest Argentiinast, Šeišellidelt, Lõuna-Koreast, Mongooliast, Uus-Meremaalt ja paljudest muudest riikidest on toimetusse juba oma tervitused saatnud ja Vikerraadio kuulajate maailmakaart täieneb iga päevaga.

ERRi multimeedia osakond korraldas raadiotoimetajatele lindilõikamise võistluse. Neli vaprat raadioajakirjanikku sattusid ajamasinasse lintmaki kõrvale. Kuidas said digimonteerimisspetsid hakkama vana hea mehaanilise lõikamisega, näeb sünnipäevalehel 3. aprillil.

Loe veel

Seotud lood:

„Huvitaja“ kutsus juba lõppenud nädalal eetrisse oma aja tuntud raadiotähti aga ka nooremaid tegijad, kes kunagi saadet teinud. Kaja Kärneri saates „Kajalood“ on 1. aprillil kell 12.05 külas mees, kes oskab kõige paremini kirjeldada, missugune oli stuudio-, salvestus- ja ülekandetehnika sel ajal, kui Vikerraadio sündis. Saatekülaline on elektroonikainsener, Eesti Raadio hilisem tehnikadirektor Avo-Rein Tereping. Ülle Karu „Päevatee“ külaline kell 16.05 on 46 aastat raadios töötanud Age Raa.

Saates "Käbi ei kuku..." räägivad 2. aprillil kell 10.10 kolm aastakümmet Eesti Raadio meelelahutustoimetuses RAMETO töötanud Toivo Tootsen ja Ööülikooli hing Jaan Tootsen, isa ja poeg. Nendega vestleb Sten Teppan.

Andres Oja paneb kokku Vikerraadio töötajate soovikontserdi, mida saab kuulata 2. aprill kell 12.05.

Vikerraadio sünniaastal toimus Eestis ja maailmas palju. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid. Minisarja "Ilus aasta 67" saab kuulata siit:

http://vikerraadio.err.ee/l/ilus_aasta

Informatiivne ja uusi teadmisi pakkuv programm on hoidnud meelelahutusele suunatud Eesti raadiomaastikul aastaid liidrikohta. Juba üle kümne aasta on Vikerraadio Eesti kuulatuim raadiojaam. Välismaal elavatele eestlastele on Vikerraadio oluline ühendus kodumaaga.

Vikerraadiol on ligi 300 000 kuulajat nädalas ja nendest suur osa kuulab Vikerraadiot iga päev. Vikerraadio on eelistatud kõrgharidusega kuulajate hulgas. Üha enam kuulatakse Vikerraadio saateid veebilehe või mobiilirakenduse kaudu. Kõige populaarsem saade, mida on aastate jooksul järelkuulatud juba pea 2,5 miljonit korda, on "Õhtujutt". Ka ajaloosarja "Müstiline Venemaa" on järelkuulatud üle 2 miljoni korra. 2017. aasta jaanuaris läbi viidud ERRi rahulolu-uuringust selgus, et 86 protsenti Vikerraadiot hinnanutest on sellega rahul või väga rahul.

Vikerraadio alustas 3. aprillil 1967 Eesti Raadio II programmina.

Vikerraadio kanalil on sündinud veel tänagi populaarsed "Järjejutt" ja "Mnemoturniir" ning viimase aastakümne menusaated „Rahva teenrid“, "Müstiline Venemaa", "Kuula rändajat", Eesti lugu", "Aja jälg kivis" jpt.
Algusaja raadiohäältest on siiani eetris Helgi Erilaid ja Anne Erm.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

ELUTARGA TOP

Viimased uudised