Siin ja praegu on sügise ja suve kohtumishetk

Kuidas on ilmad – kuumad?
Meil siin KA!
Meil siin valmivad õunad.

Valmivad täie mõnuga, kui vananaistesuve keskpäevane päike nad oma sooja peopessa võtab ja seal olla laseb, ning kui mere poolt tuuled ei ulu. Täna ei ulu, tammede kroonides sasib tuul vaid kõige kõrgemates salkudes, tehes seda leebelt ja lustlikult.

Siin ja praegu on sügise ja suve kohtumishetk. Mõlemad on olemas, üks juba, teine veel. Nii nagu päev peab hakkama end koomale tõmbama, nii ootab kokkupakkimist ka vaikselt ja omasoodu rippuv kiik kahe uibu vahel. Nagu läinud suvigi.
Eks mahtus sinna vähemalt sama palju triipe, kui neid on kiige puuvillases kangas. Lõimusid kohtumised ja taaskohtumised, hällimised ja hüvastijätud, märkamised ja äratundmised, segadused ja selginemised. Ja nagu ikka, tahavad ühed asjad kokkupakkimist, enne kui järgmised alata saavad. Sest kes seda pilla-pallat muidu kraamida jaksaks või ülekülluses hingata saaks.
Ja kui teil, triibukesed, veab, jõuate oma pika talveune jooksul nii mõndagi värvilist näha, sest on, mida meenutada.
Teie, õunakesed, aga valmige veel, kuni ei saja ja ilmad on kuumad.

Ursula Leppneemest